Mike Gelprin. Peaaegu nagu inimestel.

 



Mike Gelprin. Peaaegu nagu inimestel.


Lahingus hukkunud võitlejad jätkavad sõdimist pärast surma küborgitena, ja seda mõlemal pool rindejoont. Kui minategelane on oma kaaslasega kolm aastat kaevikut jaganud, on ju arusaadav, et kõik jutud on ammu räägitud ning teineteisest ollakse kergelt tüdinud. Juhtub aga nii, et ühel koledal päeval saabub seltskonda uus küborg, kes esindab vastassugupoolt, nõnda palju, kui see võimalik on. Vaatamata osalisele mälu kustutusele avastavad need tegelased, et neis on veel mõned kübemed inimest säilinud, tekib midagi romantika taolist.

Suht aegalse minekuga lugu, aga kui sisse juba lugeda, viib kaasa küll. Muusesas, esimene jutt siin raamatus, mille tegevus toimub Maal, ja nii jube, kui see ka ei tundu, toimub tegevus pärast Vene-Hiina sõda. Natuke juba hakkab korduma see inimteadvus masina kestas võte, ja lembestseene oleks võinud edasi arendada, muidu täitsa kobe jutt. 4/5 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jüri Tuulik. Vares.

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Reaktori raport (2022/4)