Elo Viiding. Lühikesed ja lihtsad lood.
Ka roosil on okkad Elo Viiding. Lühikesed ja lihtsad lood. LR 33 Toimetanud Krista Leppikson ja Kai Aareleid. 2016. 72 lk. Viisteist lühijuttu inimestest autori fantaasiamailt, meid ümbritsevast või hoidku ometi, meist endist, kes seda nüüd nii täpselt teab. Väike kogus irooniat, huumorit ja kummalisust viiduna minimalismi, lühiproosasse, sinna, kus sõnal on otse kohustus olla täpne ning läbinägev. Need ei ole teravad nähvamised, need on torkavad okkad, mis võivad kriipida, eks kõik oleneb vaatepunktist. Kui peaks olema mingi läbiv teema, peenike punane joon, niit vms, millele toetuda, siis on see - võim. Mitte poliitiline, vaid inimeste vaheline, survestaja ja survestatu suhe. Mitte igas loos, aga pahatihti on kannataja naine. Kõik jutud ei ole valus-nukker-kibedad, ei. Ärapanemist leiab ka nt interneedus. Jääb mulje, olgu petlik või mitte, et Viiding tegeleb mineviku läbivalgustamisega, kus kirjutamine on protsess millegist vabanemiseks. Samas, milleks siis üldse kirjutada. ...