Idris Seabright. Mees, kes müüs gnoolide köit.

 



Idris Seabright. Mees, kes müüs gnoolide köit.


Kuskil pärapõrgus elavad gnoolid, need on eraklike eluviisidega olevused, keda autor kirjeldab nii: "Vanemgnool näeb välja nagu maapirn, valmistatud kustutuskummist, ning tema väikestel punastel silmadel on samasugused tahud, nagu lihvitakse kalliskividele". Palju seda ei ole, natukene tilgub jutu käigus veel läbi, et neil ei ole kõrvu, kuid käte asemel on midagi kombitsate taolist. See asi ei jää märkamat mr Mortensonil, kes läheb neile müüma erinevaid köisi. Kaup koos, tuleb hakata ettemaksu vastu võtma, aga gnoolidel ei ole raha, neil on smaradid ja muud vääriskivid. Mr. Mortenson ei suuda end piisavalt tagasi hoida ning läheb veidi ahneks kätte ära.

Väikese üleloomuliku elemendiga õuduslugu, mis on täitsa ladusalt kirja pandud. Korra oli moment, kui pöörduti lugeja poole, aga muidu täitsa kobe. Meenutas millegipärast Lovecrafti, aga tema rääkis oma kalainimestest ikka rohkem, kui siin tehakse. No ja keegi peab ju süüdi ka olema, siin on see patuoinas loomulikult müügimees, eks nad olid tüütud jah, kui ukse taha tulid, nüüd enam õnneks ei käida. 4/5 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jüri Tuulik. Vares.

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Reaktori raport (2022/4)