Joseph Payne Brennan. Lima.

 

Joseph Payne Brennan. Lima.

Kuskil ookeanisügavustes pesitses kummaline elukas, keda võis iseloomustada sõnaga lima. Tema ainus sihilik tegevus piirdus toitumisega, ta sõi kõike elusat, mis aga ette jäi. Ühel päeval toimus vulkaanipurse ja lima kerkis ülemistesse veekihtidesse, jõudis rannale ning sättis end sisse Whartoni soos. Vähe sellest, et kaduma läheb lehm, hakkavad kaduma ka inimesed. Appi tuleb politsei ning koos sõjaväega asutakse kurjale vastu.

Vot jah, kui on olemas klassikaline õudus, siis kuulub Lima selle alla kohe kindlasti. Siin ei ole mingid väiklased motiivid mängus, et keegi kedagi ära kõrvaldab vms, oh ei, antud loos kohtub lugeja millegi täiesti võõra, teistsuguse eluvormiga. Eks oli ka neid klišeesid, et kui keegi tormab juhtunust rääkima, siis naerdakse ta välja, või kes oli muidu väga julge, lõi koletisega kohtudes verest välja jne, aga hea jutt on siiski. Mõjus, ei saanud pooleli jätta, kuigi on siin üks pikemaid. Pani kaasaelama ja tekitas kõhedust. 5/5