Silvia Urgas: "Siht/koht"
Link
Postitused
Aloise
Aloise Eve Laur 358lk Tänapäev 2011 Üks selline raamat, mis jälle kivikirvega lõhkus mu eelarvamusi, muidugi positiivses mõttes. Esiti arvasin küll, et nüüd tuleb hakata lugema gooti šriftis kirjutatud teksti täis ladinakeelseid sententse, aga midagi niisugust ei olnud, õnneks. Ladina keelt esines ainult kahes-kolmes kohas ja šrifti vaid esikaanel. Tegevus toimub Saksamaal 14. sajandil, kus üks kuningatütar sirgub neiust naiseks. Või kas Aloise on ikka kuningatütar... Kui on juba kuningriik, siis on ka kosilased platsis, et jagada võimu. Seiklusromaani intriige hoiab ohjes just tempo. Pidev teel olemine järgneb teele asumisele, peatus on vaid puhkamine järgmiseks teekonnaks. Lk 95 Nt: " Maantee jõudis kätte rutem, kui ma oskasin oodatagi. Ühtäkki sai mets otsa ning me kihutasime mööda laia kruuasaga sillutatud teed, sõjasulaste laagrilõkked selja taga kumamas." Väga lihtsalt, ladusalt, loetavalt kirjutatud. Puhas lugemislust. Lõpp on loomuliku
Raamatulaat
Kui tasuta, siis kasuta. Juhtub kellelgi olema raamatuid üle või on lihtsalt huvi, siis olgu ära toodud järgmine teadaanne: TASUTA RAAMATUTE LAAT Nostalgiapäevadel, 10.septembril kell 10.00 - 15.00 Haapsalu kultuurikeskuse ees (Posti 3) Raamatuid, ajakirju, muusikaplaate, mis on hästi hoitud ja mida soovite laadale tasuta jagamiseks anda, võib juba varem keskraamatukogusse tuua, oleme avatud E- R 10.00 - 18.00 ja L 10.00 - 15.00
Eeva Park "Geeniuste algkursus"
LR 2016///14 Eeva Park "Geeniuste algkursus" 48lk Näib, et Kõige populaarsem elukutse, mis kirjanke seas õige laialt levinud, on ajakirjaniku amet. Esimesena meenub Sulev Oll, kes "Maalehe" juures töötab, ja eks neid ole veel, millest järeldub, et kõige kiirem võimalus olukorrast osa saada käib ikka žurnalistika kaudu. Aga aastal 1885 sattusid ajalehe "Virulane" toimetusse tööle, enne oma kuulsust, kaks eesti kirjanduse suurkuju: Juhan Liiv ja Eduard Vilde. Eeva Park on nende kahe mehe kohtumisest kirjutanud kahes vaatuses ja kolmeteistkümnes pildis näidendi. Kui oli loetud umbes kolmandik, siis meenus Krõlovi valm havist, vähist ja kurest. Kõik, kes nad sinna toimetusse kokku olid sattunud (Liiv, Vilde ja peatoimetaja Jaak Järv), soovisid oma asja ajada, teha parimat, aga välja tuli nii, et Liiv lahkus töölt. Vilde ja Liiv olid liiga erinevad tüübid, et ühe laua taha ära mahtuda, aga Järve osaks jäi paraku vahekohtunik olla.
Djuna Barnes "Öömets"
LR 2016///11-13 Djuna Barnes "Öömets" 152lk Ei oleks olnud üllatus, kui oleksin leidnud selle raamatu mõne vana maja pööningult või antikvariaadist, aga et LR ilmutas "Öömetsa" aastal 2016, vat see on ootamatus. Lugemine läks vaevaliselt. Esimesel korral jätsin esimese peatüki pooleli ja jätkasin alles järgmisel päeval, siis juba alates algusest. Arusaadavalt ei ole tegu bussiootepaviljoni lektüüriga, selle raamatu lugemiseks tuleb varuda aega, ikkagi XX sajandi algus. Huvitav on "Öömetsa" juures see, et on olemas nii eessõna, sissejuhtaus kui ka saatesõna. Kuidas neid linke siia lisada, seda ma ei tea, aga err.kultuur.kirjandus lehel on T.S. Elioti arvustus ära toodud, millele enam suurt midagi lisada ei olegi. Siin siis link: http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/a7ac4d97-ffc6-41cb-a171-d0afd4583f6d/lugege-katkendit-djuna-barnes-oomets Või siiski. Kui Eliot kiidab keelt, mida Barnes kasutab, mis on tõesti nauditav, siis ei tasu unustada, et jutt on
Eugen Ruge "Cabo de Gata"
LR 2016///9-10 Eugene Ruge "Cabo de Gata" 96lk Saksa päritolu Sverdlovskis sündinud Eugen Ruge (1954) tundub olevat mees, kelles on peidus mitu külge, teisisõnu: ta on tõepoolest mitmekülgne inimene. Alustanud oma elu matemaatikuna, läks/tuli ta hiljem kirjanduse manu. Autorina ei ole Ruge oma loomingus samuti piirdunud ainult proosaga. Nagu järelsõna ütleb, on ta kirjutanud teatrile, raadiole, tõlkinud T š ehhovit saksa keelde ning kirjutanud reisikirjeldusi. Kõige suurema tähelepanu on aga pälvinud romaaniga "Kahaneva valguse aegu" (2011). Raamat, mida ma ei ole lugenud. Kui aga lähtuda sisukokkuvõttest, siis räägib see Venemaale pagenud perekonnalugu läbi eelmise sajandi. Võiks ju arvata, et "Cabo de Gata" on järg eelpool nimetatud teosele, aga ei ole teps mitte. Pigem on see "Kahaneva valguse poole" suhtes proloog. Ruge teeb nagu " Star Wars `i" filmi, algab keskelt, seejärel läheb alguse juurde. Mingeid sar
Teekond Hispaania
LR 2016///6-8 Jaan Undusk "Teekond Hispaania" 144lk Kellele ei meeldiks reisida? Ja kui kutsutakse, tasub minna. Nii sattuski Jaan Undusk(1958) autobussimatkale, mille sihiks valiti Hispaania. Aasta oli 1999. Hiljem sai sellest reisist kaante vahele "Teekond Hispaania", raamat, mis kutsub lugejat maailma avastama. Sellest maast on palju kirjutatud, ka "Teekond Hispaania" ei ole autori ainus reisijärgne raamat. Sarjas LR 2003 nr 33/34 on Unduskilt varem ilmunud "Quevedo:näidend 12 pildis". Sissejuhatuses, mis on üksiti esimeseks peatükiks (kokku on neid viis), sain juba aru, et tavaline reisikirjeldus see ei ole. Undusk alustab algusest, kirjutab kirjutamisest, tekstiloomist kirjeldab näiteks sedasi: "Teksti luues tuleb algul tagant kihutada tema välistõmbejõude, piitsutada takka ütlemise tuumast eemale kiskuvat himu, et siis hiljem tagasimõju või miks ka mitte - kättemaksu korras, autori initsiatiivi väsides, lasta tekstil otsida teed ta
Triibuline elu ehk kobedad kihelused
Lauriito Meriloo Triibuline elu 100lk Ji Kipub ikka nii minema, et kui kirjutama hakatakse, siis alustatakse luulega. Hiljem, kui on juba rohkem kogunenud kogemusi ja pilk avardunud, minnakse üle proosale. Lauriito on selle rusikareegli taaskordne kinnitus. Autorina on ta viimase nelja aasta jooksul oma tekstidega kolm korda märkamatult trükki jõudnud (Ji 2012 luulekogu: "Eesti " Tule jumal appi" kirjandus"; "Vikerkaares" 2014 nr 3 ilmus jutt nimega "Keelekas"; Ji 2015 "Triibuline elu"). Loodetavasti ei jää viimane viimaseks. Küll mõningate eranditega, aga siiski on "Triibulises elus" plejaad lühijutte elust enesest. Inimestest, kes ärkavad hommikul üles, toimetavad oma tegemisi, et õhtul magama minna, kas siis üksi või kaksi. Nad võivad elada isegi samas tänavas, kus autor, lugeja, ükskõik kes, kuid valdavalt on tegevuspaigaks asula. Et laadilt on jutud eluläheduse kallakuga, siis on see kui linnarealism. Et teks
Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra
LR 2016///2-5 Alexander Genis "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra" 221lk 2009-2013 kirjutatud 33 esseed kirjandusest, õigemini autori s.o. Alexander Genise (1953) suhtest raamatutega. Kuidagi teisiti seda väljendada läheks juba liiga pikaks. Kui kirjandus oleks keegi, nt vastassugupool, siis on pealkiri üsna kõnekas, sest lugema õppimine tähendab Genise järgi süütuse kaotamist, lugemine aga naudingut ja õnne. Kui autor midagi kõige rohkem soovib öelda, siis seda, et ta armastab kirjandust, mis on kena, ja millega on võimatu mitte nõustuda. Kokku on raamat pandud kornoloogilise jadana ehk hästi. Algab nõuka ajast ja lugemiseks kasulike näpunäidetega ning lõpeb esseega "Lõpp", mis käsitleb raamatu viimaseid ridu (Hemingway: "Hüvasti, relvad!"). Tänud tõlkijale (Toomas Kall) ka muidugi, sest keel, mida kasutab Genis, on paras pähkel. Korraga ei tasugi palju lugeda, ja loetut võib isegi üle lugeda. Võõras maa, võõrad kombed. Saanu
Kolmteist Eesti kirja
LR 2016///1 Maarja Kangro, Jelena Skulskaja, Anu Saluäär, Helga Nõu, Eda Ahi, Triin Soomets, Elin Toona, Tiina Ann Kirss, Elo Viiding, Carolin Pihelgas, Kärt Hellerma, Kätlin Kaldmaa ja Veronika Kivisilla. "Kolmteist eesti kirja" 80lk Palju õnne Loomingu Raamatukogu 60. aastakäiguni jõudmise puhul ja ikka pikka iga. Tegin väikese tagasivaate algusaegadae manu. Selgub, et LR kutsuti ellu eesmärgiga tutvustada kirjandust just laiast maailmast. Väike katkend "Keele ja Kirjanduse" (2013 nr 1) artiklist "Valgustuse postihobused" Triinu Tamm. Väliskirjanduse avaldamine nõukogude ajal oli teatavasti rangelt reguleeritud ja hoolega valvatud, ideoloogiliselt tundlik valdkond. Plaanimajanduse tingimustes ja võimaluste piires tegelesid tõlkekirjanduse väljaandmisega Eesti Riiklik Kirjastus, mis 1964. aastast kannab nime Eesti Raamat, ja ajakiri Loomingu Raamatukogu. Tõlkekirjanduse avaldamisel tuli silmas pidada kvoote ja n-ö lääne kirjandus pidi püsima kindlas pro
2015 top Lääne Elu põhjal
Arvo Tarmula foto Lääne maakonna keskraamatukogu 2015. aasta laenutuste edetabelis on esimene Eia Uusi „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein”. See raamat on kogust väljas käinud 53 korda. Sama palju on laenutatud Uku Randmaa raamatut „Minu maailmameri. Esimene eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera”. Eesti kõikide raamatukogude peale kokku kõige menukam „Ei jäta elamata” (Vahur Kersna) on Läänemaa keskraamatukogu edetabelis kolmandal kohal. Seda raamatut on laenutatud 48 korda. Praegu on Läänemaa keskraamatukogus kõige pikem järjekord raamatutele „Karuks istus vangitornis” (Tarmo Vahter), „Eluaegne” (Mart Kadastik), „Jaak Joala. Kuulsuse ahelad” (Margit Kilumets), „See, mis ei tapa” (David Lagercrantz) ja „Tüdruk rongis” (Paula Hawkins ). Järjekorras on 8-23 lugejat. Keskraamatukogust raamatuid, ajakirju ja plaate laenutas mullu 34 protsenti Haapsalu elanikest. Raamatukogu külastati aastas 65 120 korda. Koju laenutati kokku 87 067 raamatut, ajakirja ja helipla