Tagasivaat 2.
Eestimaa alistamine ja feodismiperioodi kajastamine balti kroonikais. XII sajandi lõpul algas paavsti õnnistusel Saksa ordu ristisõda Baltimaade allutamiseks katoliku kirikule ja feodaalsele ülemvõimule. 1208. aastast peale jõudsid ristirüütlid sõjalistesse kokkupõrgetesse eestlastega. Maa vallutamine polnud aga lihtne, vaatamata orduvägede sõjatehnilisele üleolekule ja sellele, et juba varem alistatud latgalid ja liivlased sõjast naabrite vastu osa võtsid. Laastav ja ohvriterohke sõda kestis hulk aastaid, ajutiseks allutatud ja ristiusku vastu võtma sunnitud Eesti maakonnad heitsid eneselt esimesel võimalusel võõra ikka ja alustasid uuesti vastupanu. Paraku said 1217.a. sügisel toimunud suures välilahingus Viljandist põhja pool eestlaste ühendatud malevad raskesti lüüa; langes ka vastupanu organiseerijana üldjuhiks saanud Sakala vanem Lembitu. Eriti raskeks muutus olukord pärast seda, kui 1219.a. maabus Tallinna all Taani kuningas Valdemar II. 1223-24 õnnestus eestlastel Novgorodi j...