Andrei Kokoulin. Elame veel.

 

Andrei Kokoulin. Elame veel.


Pärast tulnukate - siin jutus kutsutakse neid taetvalideks - ähvardust, jätab kamp viimaseid lahkujaid eluks sobiliku planeedi maha. Tagasi Maale ei õnnestu neil jõuda, enne tabab neid võõraste rünnak, seda juba avakosmoses. Peategelane Bessunov on mingi nõksu abil oma teadvuse viinud roboti ehk Sipelga kehasse. Kui ta selles "teises" kehas ärkab, avastab Bessunov vigastatud laeva koos hukkunud kaaslastega. Kuid kõrvalruumist on kuulda vaikset koppimist ja keegi on veel elus, nii et lootust on.


Siiamaani vaat et üks parimaid jutte siin kogumikus. Polnud siin midagi üle ega puudu, kõike oli mõõdukaltk, ka kangelaslikkust. Kogu seda tehnilist kaadervärki anti samuti edasi üsna arusaadavalt, õige ta ju on, et ei ole vaja lihtsat asja keeruliseks ajada. Isegi vihje vene kirjandusele oli omal kohal: ""Sipelgas" - see kõlab uhkelt." (lk 214). Olin täitsa positiivselt üllatunud. 5/5 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jüri Tuulik. Vares.

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Reaktori raport (2022/4)