Joyce Carol Oates. Neli suve.

Joyce Carol Oates. Neli suve. Tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane. Perioodika. 1977. 96lk. Mõni raamat on selline, millest nagu ei tihkagi midagi rääkida/kirjutada. Seesinane on üks taoline. Teine võimalus oleks muidugi raamat maha vaikida ja ... aga milleks? Samas lugemine ei olnud keeruline, kuid laad oli harjumatu. Autor ei räägi lugu kui niisugust, kus on algus, keskpaik ja lõpp. Pigem on tegemist fragmentidega, pihipäeviku väljavõtetega. Kaantevahel on neli lühiteksti, kõigis on peategelaseks erinev naine, kes otsib iseend. Tegevus(etus) toimub Ameerikas, paar korda mainitakse linna nimega Detroit. Taustaks on siis 1960ndate üliõpilasrahutused ja Vietnami sõda, aga need jäävad kuhugi kaugemale. Põhiteema on siin suhted, et mitte öelda armastus. Et naine peab abikaasa kõrvalt armukest, see ei tundugi lõpuks enam nii ebaloomulik. „Elan kuidagiviisi, poolikult. Moonutatud valsirütmis.” (lk40) Ja kui mehed on kuidagi leebelt kohmetud, siis lihtsalt juhtub, ...