Triinu Meres

Triinu Meres. Lagunemine. Hermes. 2009. 66lk. Mis meelel, see keelel Paneb päris imestama, kui palju on viimase paari aasta jooksul kirjanduses suutnud ära teha Triinu Meres . Sundimatult tekib küsimus, et kuhu edasi või äkki tagasi? Ehk on tegu prosaisti tiivaripsutamisega luuleparnassil. Mine tea. Kuid õige see ju on, kes teeb, see jõuab, kes loeb, see kirjutab. Aga kuskilt pidi ometi alustama, Merese debüüdiks sai siis luulekogu "Lagunemine". 2009 oli üldse hea aasta, siis ilmus 93 värsikogu. Kuskil seal saja lähedal see aastalõige tavaliselt püsima on jäänudki. Saada sellises üleproduktsioonis kriitikalt hea vastuvõtt, peaks juba iseenesest olema kvaliteedimärk, mitte enam gost, vaid juba ISO vms. Et targemad, kogenumad on kõik juba ära öelnud , siis jääbki siinkirjutajal ainult nõustuda, et jaa, hea raamat. No mis mõttes hea, ta räägib ju lahkumisvalust, ta ei ole kirjutatud tindiga, vaid pisaratega, kuid tehtud on hästi. Värvilised pildidki k...