Postitused

Reaktori jutud august 2026

Kujutis
  Tim Hornet. Kivine sõprus. Kes kord Meduusa juurde on läinud, see sealt enam nii lihtsalt ei lahku. Üks kiviks moondatud külaline aga ärkab iga õhtu uuesti ellu ja üritab juttu ajada. Pikapeale võtab Meduusa vedu ning saab aimu külalise päritolust. Minna tagasi antiiki, laenata sealt tegelasi, see polegi vast kõige hullem mõte, inimene ju ei pidavat nagunii ajas palju muutuma. Ikka tunneb ta puudust teise järele, üksi olla ei soovi keegi. Pidin natuke guugeldama, et meelde tuletada, kas ei olnud tegemist mõne kreeklaste jumalaga, aga ei, Meduusa oli täitsa tavaline surelik, kuigi jumalikku päritolu. Teise tegelase nimi oli Huldra, tema kohta on netis kirjas, et see oli Skandinaavia mütoloogias siiski naine, mitte mees, nagu autor teda on kujutanud. Suuremat sorti vaimustust ma ei oska Timmu miniatuure lugedes küll kogeda, kuid seda pean ometi ütlema, et lühidalt kirjutamise tehnikat ta valdab. Tim Hornet. Kuidas me ussid saime ja... Agu Sihvka annab aru, mismoodi ta koos kaaslast...
Postita kommentaar
Lisateave

Manfred Kalmsten. Susikiuste.

Kujutis
  Manfred Kalmsten. Susikiuste. Fantaasia. 2026. 176 lk. Varem lühijuttudega kätt harjutanud Manfred Kalmsten jõudis tänavu oma esimese romaanini. Siin kaante vahel on koos palju seda, mida autor on juba varem ka käsitlenud, olgu selleks siis Põhjala saagade temaatika, viikingid, karmid tegelased ja maagia. Juurde on tulnud aga mõõdet, maailmad on justkui avaramaks muutunud. Kosmos pole enam tähistaevas kuskil kõrgel, vaid seal liigutakse juba sööstikuga. Kuid loo keskmes on siin naissõdalane Hagenhild, kes on vahetanud usku, andnud ära poja ja pärast pikka teenistust sõjardina soovib minna erru. Neliteist aastat pole ta oma last näinud, saab selle kätte, kuid kohe see röövitakse ja kogu raamat kulgebki mööda poja otsingute rasket rada. Debüüdi kohta on siin ju raamatut küll. Mul läks lugemisega kaua aega, aga suvel ma ei saa nagunii lugeda, muid tegemisi on liiga palju, remont kodus jne. Vähemalt teisel katsel õnnestus raamat läbi saada. Kui midagi lugemiskiirust maha võttis, siis...
Postita kommentaar
Lisateave

Reaktori jutud juuli 2026

Kujutis
  Manjana. Mõttekaaslased. Tulnukatega kohtumised on selline teema, mille puhul ei ole ilmselt vaja lisada, et see on nüüd ulme, siin peaks ju kõik nagunii juba eos selge olema. Manjana jutustuses laseb end vabalt kerida ja avastada, et alles lõpusirgel anda üks paremsirge. Lugu räägib meile minajutustajast neiu, kes elab planeedil Kveiar. Ta õppis koolis emotsioonide kontrollimise abil liikuma paralleelmaailmade vahel. Järjekordse rännaku käigus jõuab neiu tundmatusse kohta ning tutvub sümpaatse noormehega, kelle vastu ei saa olla mitte ükskõikne. Nii tutvumine kui suhtlemine toimuvad telepaatia teel, samas kuuleb neiu peas hääli, mis ei ole tema vastu kuigi sõbralikult meelestatud. Et natukenegi aru saada, mis toimub, kes on paha, kes hea, tuleb hakata otsima probleemi juurpõhjust. Kas nüüd just midagi väga uut siin oli, selles ma julgen kahelda, neid telepaatia asju tegi juba S. Lem oma Solarises, kuskil keegi kindlasti veel, aga see selleks. Manjana maailm meenutas veidi filmi ...
Postita kommentaar
Lisateave

Reaktori jutud juuni 2026

Kujutis
     Aprillinali (Kaarel Kõvabait) Mis juhtub, kui üks IT - mees laseb džinni pudelist välja. Algab segadus, mis läheb üle lauspaanikaks. Neid AI nalju võib teha ikka, pole see esimene ega jää ilmselt ka viimaseks korraks. Küsimus ei ole tegelikult selles kas see kunagi juhtub, vaid pigem selle, et millal tehisaru ohjad üle võtab, selle eest oleme siis jälle hoiatatud.  Tekstina on jutustus veidi kahvatu. Selle erialase argooga on veidi üle pakutud. Autor võib ju ITs kodus olla, kuid sel juhul tuleks materjal võhikule samuti söödavaks vaaritada. Neid ingliskeelseid koodijuppe oli ikka liiga palju, et pilti paremini kokku panna. Muidu see masinate ühinemine ja Internatsionaali mängimine neil oli päris pull leid.  Narri revolutsioon (Brita Siimon) On siis üks tuldpurskav lohe, kes päästetakse vabadusse, kus ta hakkab alkohoolikuks.  Iseenesest riivatakse ju valusat probleemi, mis see töötus ikka muud olla saab, aga... Kivirähkini on veel pikk tee minna. Jutu ...
Postita kommentaar
Lisateave

Reaktori jutud Mai 2026

Kujutis
Mai jutud olid küll äärmiselt kehvad, aga niipalju suutsin end ikka kokku võtta ja sundida, et läbi need lugesin. Suurem osa on neist kirjutamise töötoas valminud, mis vajutab oma pitseri nii sisule kui vormile. Pigem on tegu toorikute, kui valmis tekstidega, aga arvatavasti oli neid vähemalt lõbus kirjutada.   Pastlad… Pastlad? (Tea Roosvald) Tegevuspaik peaks olema põlvkonnalaevas, aga see pole oluline. Üks isa otsib pastlaid, et neid mustal turul maha müüa ja aidata seeläbi poega. No ja isa otsib siis poja toas neid pastlaid.  Kõige lühem jutuke seekord, mida oli aga väga raske lugeda. Liigendamist, teksti jagamist lõikudeks ja nende vahel tühikute kasutamist, seda kahjuks Tea eriti ei kasuta. Ja need laused, oeh. Kuidas näiteks tänapäeva noorukid progesid oma koobaste ruumiloogikat, leiutades auke ja tühimikke reaaltarindite ja psühholoogiliselt kandvate seinte vahele, nii et võisid taktiil-vara oma korteris peita mitte ainult sõprade eest, vaid see jäi nähtamatuks koguni ...
Postita kommentaar
Lisateave

Reaktori jutud 2026 aprill

Kujutis
 Leho Lahtvee. Ja siis tuli põgeneda. Infotehnoloogia õpetaja Oliver saabub pärast pikemat eemalviibimist tagasi kodumaale ning avastab ehmatusega, et vahepeal on asjaolud liikunud halvemuse poole. Muutunud pole mitte ainult poliitiline kliima, vaid Oliver ise on tagaotsitavaks kuulutatud. Algab põgenemine, kohtumine tegelastega, keda enam ei tea, kas usaldada või kahtlustada neid halvimas. Üldiselt ei olnud väga kehvapoolne jutt, selline mahe-muhe küberpunk põnevik päevapoliitilistel äärealadel. Kohe alguses haarati härjal sarvist ja hakati sündmustikku lahti kerima. Need vahele pikitud analüüsi osad selgitasud, et kes ja kus ja miks. Midagi otseselt ripakile ei jäänud. Võis ju olla natuke väheusutav ning kergekaaluline see julgeoleku sekkumine, sõjaväelaste kujutamine, et kas nii lihtsalt siis käibki suhtlus kõrgemate sõjaväelastega? Noh, eks ulmes tuleb mõnikord vaadata asjadele ka läbi sõrmede. Nagu ma autori kommentaaridest aru sain, siis on see tal juba kolmas kord sama lugu ...
Postita kommentaar
Lisateave

Reaktori märtsi jutud

Kujutis
 Tim Hornet. Raudsaare varjud on antimilitaristlik tulevikukaemus, mis ei üritagi pakkuda midagi rabavalt uut, vaid oma siiras lapsemeelsuses tegeleb ei enama ega vähema kui hoiatamisega. Kaks muhedat tegelast, erusõjaväelane Major Tom ja meedik Skräppy, satuvad pärast suuremat konflikti, kui on saabunud rahu, meres ujuvale saarele. Tolle saare moodustavad endised sõjalaevad, kuid nüüd seisavad nad dokis ja parandavad iseend. Aga Tom ja Skräppy ei otsi sõjalaeva, vaid alust, kus tehakse teadust, miks, seda pole öeldud, vähemalt väidetakse, et nad otsivad. Nende teele satub teisigi asukaid, kes on jäänukid suurest sõjast, keda tuleb üle kavaldada või muidu jääb rännak pooleli. Eks ta natuke meenutas küll filmi Veemaailm, aga Timmu jutus jääb midagi puudu, lugu ei moodusta tervikut. Tomi ja Skräppi tausta kohta eriti aimu ei saa, kuidas nad kohtusid, kes nad on? Ma ei ole väga palju Timmu jutte lugenud, tavaliselt on need olnud sellised ühe A4 suurused laastud, et loed ja unustad, v...
Postita kommentaar
Lisateave