Postitused

Vladimir Nemtsov. Kõrgusrekord.

Kujutis
  See lühiromaan on ühe teadusliku eksperimendi sooritamisest, mis oleks võinud minna maksma inimelu. Noored tehnikud, 18a. Vadim Bagretsov ja Timofei Babkin, panid kokku aparaadi, mis koos teiste mõõteriistadega plaanitakse lennuatada üles ionosfääri uurima kosmilisi kiiri. Viimaseid testimisi tehes hakkavad aga juhtuma äpardused, mõlemad noorukid jäävad maisnasse ja lendavad kogemata, juhtkonnale teadmata, koos lendava laboratooriumiga kõrgustustesse. Reisi vältel tuleb tehnikutel üle elada mõningaid raskusi, mis neid karastavad. Päris üllatav, et isegi sel jubedal ajal, jutt ilmus 1949.a kirjutati ulmet. Kuskilt on meelde jäänud, et siis valitses konfliktituse teooria. Kirjutada võis, aga kõik pidi olema korras, probleemideta teel helgesse tulevikku, kus ei puudu kangelasteod. Nemtsov oleks ka nagu selle suuna järgi oma loo kirjutanud. Pean tunnistama, et ühtki tegelast ma siin küll ei suutnud üksteisest eraldada. Oli see nüüd insener, professor, konstrukor või siis Dim või Tim,...

G. Gurevitš ja G. Jasnõi. KROTTUKI-214.

Kujutis
  Georgi Gurevitš ja Georgi Jasnõi. KROTTUKI-214 Selles teadusliku-fantastika jutus räägitakse televisiooni avastamisest eelmise sajandi sõjajärgsetel aastatel. Aljoša Ivanov sõidab provintsist Moskvasse, et jätkata kunstiõpinguid, ta soovib saada kaasaja Rafaeliks. Öömaja saab noormees tädi juures, kuid esialgu on viimane veel tööl ja nii tuleb Aljošal magada direktori kabinetis, kus püüab tema pilku seinal olev üleelusuurune maal. Lähemal uurimisel pildil asjad liiguvad ja kui üks neiu sinna ilmub, on Aljoša juba eriti elevil.  Tädi ei tea liikuva pildi kohta suurt midagi kosta, nii peab noormees salaja minema järgmisel päeval ise asja uurima. Kui ta omaalgatuslikult on kabinetti hiilinud, saabub direkor koos teiste seltsimeestega ja kardina taga peidus olev Aljoša kuuleb, mis on pildi saladus ja mida tähendab sõna KROTUKKI-214.   Üsna sirge jutt, milles antakse põgus ülevaade televisiooni köögi poole pealt. Korra ikka vihjatakse ka, et mis ei õnnestunud ameeriklas...

Hugo Gernsback. Aasta 2660.

Kujutis
  Hugo Gernsback (1884–1967) oli Luksemburgis sündinud Ameerika leiutaja, kirjanik, toimetaja ja ajakirjanduse väljaandja, keda sageli nimetatakse "ulme (science fiction) isaks". Hugo teened on ilmselt suuremad, kui tema kirjanduslik panus autorina, kuid ühe tema romaani katkendid on ilmunud kunagi ka Rahva Hääles (1956, 10. mai). Originaalis oli raamatu pealkiri "Ralph 124C 41 +". Sissejuhatuses mainitakse küll asju, mis vahepeal on juba kasutusele võetud, nagu televisioon, kuid tekstis on veel leiutisi, milleni seni pole kuuldavasti jõutud. Peategelane näitab külalistele aerotaksoga öist New Yorki aastal 2660, juttu on veel batsillatooriumitest, mis hävitavad baktereid, siis kasutatakse menograafi ehk mõtete üleskirjutamise aparaati ja lõpuks veel hüpnibioskoopi, millega saab omandada teksti unepealt. Sellised pöörased tehnika imed olid siis H. Gernsbackil mõttes, kui ta 1911 aastal seda romaani kirjutas. Nendes katkenditest küll romaanist suuremat pilti ei saa, m...

Zinovi Jurjev. Täielik muutmine.

Kujutis
 Zinovi Jurjev. Täielik muutmine. Ulmeromaan Originaali esmatrükk: 1975 Tõlkinud: Peeter Elbing Zinovi Jurjev (õieti Zjama Judovitš Grinman; 1925 – 2020) oli Venemaa ja Nõukogude kirjanik, ajakirjanik, satiirik ning ulmeautor. Satiiriline ulmeromaan „Täielik muutmine“ (1975) ilmus eesti keeles Peeter Elbingu tõlkes ajalehe Noorte Hääl järjejutuna 1977. aasta alguses (12. jaanuarist kuni 19. märtsini). Teos kuulub autori tuntud Sherwoodi-ainelisse ulmeloomingusse. Nõndaks. Ulme-krimiromaanis "Täielik muutmine" tegutseb asjalik advokaat Jason Rondol, kes peab kohtusaalis seisma nii kaitsja kui hiljem süüaluse rollis. On parasjagu kättejõudnud tuleviku kapitalistliku ühiskonna arengufaas, kus õigusemõistmist hakkavad otsustama masinad. Süüdimõistetul lastakse valida, kas surmanuhtluse või enese muutmise vahel. "Muutmine" tähendab isiksuse täielikku ümberkehastumist, talle jääb küll alles nimi ja mälu, kuid ta on edaspidi vaikne ja vagur kui talleke.  "Teis pole e...

Murray Leinster. Esimene kohtumine.

Kujutis
  Murray Leinster. Esimene kohtumine. Tõlkinud Mart Aru. "Matemaatliselt on täiesti tõenäoline, et kusagil meie galaktikas eksisteerib teine rass, kelle tsivilisatsioon on võrdne meie omaga või on sellest ette jõudnud. Keegi ei ole osanud arvata, kus või kunas me temaga kohtume, aga näib, et meil on see käes." Nõnda ütles kapten. Tema laev, "Llanvabon", on teaduslikel eesmärkidel uurimistööd tehes jõudnud Maast üsan kaugele, umbes neli tuhat valgusaastat. Vähi udukogus toimub kohtumine võõrastega, kuigi ega nad nii väga erinevad inimestest polegi. Hingavad küll lõpustega, on väikest kasvu ja pelgavad valgust, kuid mõtlevad ikka samamoodi kui maalased. Kohtumine päädid olukorraga, kus mõlemad osapooled otsivad pingsalt väljapääsu, et lahkuda sõpradena. Paraku hoiavad nad teineteist relvadest kirbul, sest kui kohtuvad kaks tsivilisatsiooni, peab üks teisele alluma või algab sõda või seatakse ohtu koduplaneet. Olukord saab lahendatud õige lihtsal viisil ja lepitakse ko...

Clifford D. Simak. Sarm.

Kujutis
  Clifford D. Simak. Sarm. Tõlkinud Heiki Kiviloo. Kosmoselugu ajast, kui keegi veel üleval polnud käinud. Jah, see fakt andis põhjust fantaasial vabalt lennata, mida Simak siis uljalt ära kasutas. Loo keskmes on ekspeditsioon, mis saadetakse missioonile otsida mõnelt planeedilt elu, tsivilisatsiooni, teisi rasse. Kolmeliikmelist meeskonda sõidutab laev nimega Sarm, mis on nii robot, tehisaru kui ka inimlike tunnustega kaaslane. Ühel hetkel teatab Sarm meeskonnale, et ta armastab neid kõiki ja kavatseb koos nendega põgeneda, kosmoses ju ruumi jagub. Vaatamata vastuseisule õnnestub laev maandada kuskil Maaga sarnasel planeedil ja seal see draama siis end lahti keribki. Häbematult vähe olen lugenud Simaki raamatuid, tõlgitud on neid päris mitmeid, peaks seda viga üritama parandada. See jutustus oli mõnusa minekuga, jagus nii huumorit kui mõtlemisainet. Need vanad ulmelood on tihti peale mulle selline koht, kus on kosutav käia akusid laadimas. Nostalgiat tõi esile ka tõik, et jutt on ...

Reaktori jutud oktoober 2026

Kujutis
  Reaktoril on sünnipäev. 15 aastat võrguajakirja vedada, teha seda vabatahtlikult ja entusiasmist, minu lugupidamine, toimetus, tegijad. Palju õnne!  Tim Hornet. Frank. Aleksander Kivi, elupõline leiutaja, kauge Jaan Tatika järglane on endale küll kindlustanud majandusliku äraelamise, kuid tervis pole enam see, mis oli varem. Nüüd tuleb tal veeta päevi ratastoolis ja voolikute otsas, sõltuda teistest. Tema lähim abi on endaloodud tehisarul põhinev abiline Frank, kes on juhtimise nii kodus kui äriasjades juba ammu üle võtnud. Aleksandri poeg Enn käib isa juures vaid selleks, et pumbata välja raha või midagi pihta pnna ja hiljem maha müüa. Jutt räägibki isa ja poja ja Franki viimasest kohtumisest, mis saab saatuslikuks... Kui üldse midagi oli liiga palju siin jutus, siis vb autori enda kõne tikkus kohati laiutama. Seda Aleksandri minevikku ning leiutamist oleks võinud kuidagi otsesemalt edasi anda, nt et isa peab pojale loengu, mis ta kõik teinud on või nii, aga see on ainult m...