Vladimir Nemtsov. Kõrgusrekord.
See lühiromaan on ühe teadusliku eksperimendi sooritamisest, mis oleks võinud minna maksma inimelu. Noored tehnikud, 18a. Vadim Bagretsov ja Timofei Babkin, panid kokku aparaadi, mis koos teiste mõõteriistadega plaanitakse lennuatada üles ionosfääri uurima kosmilisi kiiri. Viimaseid testimisi tehes hakkavad aga juhtuma äpardused, mõlemad noorukid jäävad maisnasse ja lendavad kogemata, juhtkonnale teadmata, koos lendava laboratooriumiga kõrgustustesse. Reisi vältel tuleb tehnikutel üle elada mõningaid raskusi, mis neid karastavad. Päris üllatav, et isegi sel jubedal ajal, jutt ilmus 1949.a kirjutati ulmet. Kuskilt on meelde jäänud, et siis valitses konfliktituse teooria. Kirjutada võis, aga kõik pidi olema korras, probleemideta teel helgesse tulevikku, kus ei puudu kangelasteod. Nemtsov oleks ka nagu selle suuna järgi oma loo kirjutanud. Pean tunnistama, et ühtki tegelast ma siin küll ei suutnud üksteisest eraldada. Oli see nüüd insener, professor, konstrukor või siis Dim või Tim,...