Mööda netti

  Pierre Boulle. Ahvide planeet. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Eesti Raamat. 1973. 140 lk. Üks kummaline raamat, mida oli raske käest panna, sest kogu aeg tahtsin teada, mis nüüd edasi saab ja mida nad järgmiseks teevad. Iseenesest süžee ei ole keeruline, see vana skeem "sinna ja tagasi" on täitsa ladusalt, kenasti ja väljapeetult lahti kirjutatud, tõlgitud ning toimetatud samuti. Lugu kulgeb sedapuhku kauges tulevikus aastal 2500, kui kolm prantslast sõidavad ruumilaevaga avastama kauget planeeti Soror. Kohale Jõudes selgus kurb tõsiasi, et ahvid on võtnud üle inimese koha ja need õnnetud inimesed, kes veel elus püsivad, elavad ahvi kombel metsas, neile peetakse isegi jahti. Peategelane, Ulysse Merou, langeb küll gorillade kätte vangi, kuid pika ja hoolika tööga õnnestub tal vabadusse pääseda, mingi positsioon saavutada ja ahvidega suhelda kui võrdne võrdsega.  Mõneti oli seda raamatut raske lugeda, sest pidevalt tikkus peale tahtmine seda nägemust pidada allegoor...

 Pavel Bagrjak. Kes. See Pavel Bagrjaki seiklusjutt ilmus Hans Luige tõlkes Noorte Hääles 13 osalise järjena juba aastal 1966. Tegemist on teadusliku fantastika palaga,  mida esitletakse kriminaaljutu elementidega. Frederick Chester, tuntud kui agar ajalehereporter kutsutakse öösel instituuti tegema esikaanelugu mõrvast. Kuulus füüsikadoktor, uue avastuse lävele jõudmas Edward Miller on tapetud püstolilasuga, aga kurjategijat pole tabatud. Öövalvur väidab, et nägi teadlast kabinetist küll lahkumas, kuid laip lamab endiselt põrandal. Vastu hommikut saab ajakirjanik loo purki, fotograafilt pildid ja kõik näikse hästi minevat... ent lugu lehes ei ilmu. Ülemus soovitab Fredil juhtunu unustada ja sõita puhkusele, ka asja uurinud vaneminspektor David Hard annab ajakirjanikule nõu jätta see urgitsemine, kuid tõde tuleb päevavalgele tuua või muidu. Omaalgatuslik nuuskimine viib Fredi tõe jälile, mis on palju hullem, kui oleks oodata julgenud. Pöörased katsed laboris andsid tulemuseks ...

  Kurt Vonnegut JR. Harrison Bergeron. Aastaks 2081 tahetakse võrdustamisega olla seal maal, et keegi pole kellegist targem ilusam ega osavam. Kes liiga palju mõtleb, sellele pannakas kõrva vaimse kammitsemise raadio, mis tekitab iga paarikümne sekundi järel peas kohutavat müra, et mõtted laiali pillutada. Ja nagu sellest veel vähe oleks, tuleb kaelas kanda raskuseid, nt baleriinidel on ees maskid, et nad ei oleks teisest ilusamad jne. Ühesõnaga, tehtud kommunismi surutakse peale, kogu ühiskonda juhib ainuisikuliselt ülemvõrdustaja Diana Moon Clampers.  Selles maailmas elab siis abielupaar Geroge ja Hazel Bergeron, mees on kammitsais ja ei saa millegi üle pikemalt mõelda, naine on lihtsalt juhmivõitu tegelane, kel ei ole küll ühtki kammitsat, aga ta ei vaja ka neid, sest tema mälu on ülilühike. Mis põhjusel naine sellise peetusega on, jutust välja ei tule. Kuid nende 14 aastane poeg Harrison Bergeron on see eest väge ja võimu täis, mistap ta viiakse kinnipidamisasutusse. Ootam...

   Andris Skailis. Kolm banaani. Jutt teadlasest, kes satub oma leiutisega halbade inimeste kätte. Miljonär Zwiebelbreck lahkub öösel üksinda ning salaja lennukiga Vaikse ookeani saarele, enne kohale saabumist jõuab ta veel viimase hädasignaali raadiosse saata, et seejärel merre kukkuda. Tema kompanjon, pankur Wanderschieber, paneb välja kopsaka vaevatasu sellele, kes suudab õnnetuse asjaolusid selgitada. Varsti astubki pankuri kabinetti aatomifüüsik Maplick ning räägib asjaoludest järgmist: miljonär oli toetanud teadlase projekti, et ehitada aatomivariaator, masina, mille abil saab muuta materjale ehk aatomi struktuuri. Nõnda läheb korda võte teha alumiiniumist kulda. Miljonär võttis masina enda valdusse, lasi teadlase hullumajja panna, toimetas saarele 10 tuhat tonni alumiiniumi ja hakkas sinna lendama, et kõik kullaks muuta ja rikastuda, teel aga läks midagi aparaadiga nihu, lennuk muutus kullast lennukiks ja kukkus alla. Pankur ei saa aru, miks teadlane vabaduses on, kui t...

  Nelja aastaaja aed. Fantaasia. 2025. 428 lk. Siia raamatusse on kokku kogutud viimase jutuvõistluse kümme paremat pala pluss üks lisalugu. Hakkasin tagantpoolt lugema ja tuleb tunnistada, et ega neid tagumise otsa lugusid nüüd, paar nädalat hiljem enam ei mäleta, midagi väga häguselt koidab, aga nii head need nüüd ka ei olnud, et peaks uuesti üle lugema. Kaupo Sempelsoni jutuke jäi meelde, et oli lahe muinasjutt vargaposisit, kes läks tellimustööna raamatut varastama ning jäi majja lõksu ja mis temaga seal juhtus, mhm, hea lugemine. Aga siis need vahepealsed lood seal, noh, jah, aga mis nüüd sellest, maitsed on erinevad. Aga vot esinelik, Mahkra, Reisel kahe looga ja Umbleja, see oli tase, mida Eesti ulmest poleks enam osanud oodatagi.  Mahkra jutt sai juba selle eest plussi kirja, et vajutas mu kõige nõrgemale kohale. Mäletan siiamaani, kui lugesin aastate eest ühest kadunud portaalist (Poogen.ee) kosmoselugu nimega "Purgis", see oli üks õnnetu ekspeditsiionijutt, mis kisk...

  Kristi Reisel. Kuidas tappa bürokraati. Yuki ei ole noormees just kõige rikkamast perest, kuid seda enam soovib ta teha karjääri, liituda Kibamaru jõuguga ning alustada tõsiseltvõetava yakuzana. Sisseastumiskatse näib olevat esialgu lihtsakoeline, tuleb likvideerida üks Statistikaametis töötav ametnik ja voilaa, ees terendab lugpidamine, palju raha, head tööotsad. Katsed sooritada bürokraadi mõrv kipuvad aga jooksma tühja. Kõrvaltegelasen ilmub munk Hiroshi, kes soovib samuti ühe bürkoraadi surma Yuki abil, aga temal on asjale hoopis teine lähenemisnurk. Tuleb välja, et eelnimetet asutuses on end sisse seadnud deemon, kes kipub ise üle võtma igaüht, kes paberiga kokku puutub. Reisel oma tuntud headuses pakkus taaskord meeldivat meelelahutust. Isegi fantasy, mis lühivormi hästi ei passi ega ole mu esimene valik, on siin hästi välja peetud. Välditud on tuima ja venivat teksti, jutt liigub soravalt ning üks sündmus järgneb teisele. Kui pealkirja järgi otsustada võiduloo järgi, mis r...