Mööda netti

  Kurt Vonnegut JR. Harrison Bergeron. Aastaks 2081 tahetakse võrdustamisega olla seal maal, et keegi pole kellegist targem ilusam ega osavam. Kes liiga palju mõtleb, sellele pannakas kõrva vaimse kammitsemise raadio, mis tekitab iga paarikümne sekundi järel peas kohutavat müra, et mõtted laiali pillutada. Ja nagu sellest veel vähe oleks, tuleb kaelas kanda raskuseid, nt baleriinidel on ees maskid, et nad ei oleks teisest ilusamad jne. Ühesõnaga, tehtud kommunismi surutakse peale, kogu ühiskonda juhib ainuisikuliselt ülemvõrdustaja Diana Moon Clampers.  Selles maailmas elab siis abielupaar Geroge ja Hazel Bergeron, mees on kammitsais ja ei saa millegi üle pikemalt mõelda, naine on lihtsalt juhmivõitu tegelane, kel ei ole küll ühtki kammitsat, aga ta ei vaja ka neid, sest tema mälu on ülilühike. Mis põhjusel naine sellise peetusega on, jutust välja ei tule. Kuid nende 14 aastane poeg Harrison Bergeron on see eest väge ja võimu täis, mistap ta viiakse kinnipidamisasutusse. Ootam...

   Andris Skailis. Kolm banaani. Jutt teadlasest, kes satub oma leiutisega halbade inimeste kätte. Miljonär Zwiebelbreck lahkub öösel üksinda ning salaja lennukiga Vaikse ookeani saarele, enne kohale saabumist jõuab ta veel viimase hädasignaali raadiosse saata, et seejärel merre kukkuda. Tema kompanjon, pankur Wanderschieber, paneb välja kopsaka vaevatasu sellele, kes suudab õnnetuse asjaolusid selgitada. Varsti astubki pankuri kabinetti aatomifüüsik Maplick ning räägib asjaoludest järgmist: miljonär oli toetanud teadlase projekti, et ehitada aatomivariaator, masina, mille abil saab muuta materjale ehk aatomi struktuuri. Nõnda läheb korda võte teha alumiiniumist kulda. Miljonär võttis masina enda valdusse, lasi teadlase hullumajja panna, toimetas saarele 10 tuhat tonni alumiiniumi ja hakkas sinna lendama, et kõik kullaks muuta ja rikastuda, teel aga läks midagi aparaadiga nihu, lennuk muutus kullast lennukiks ja kukkus alla. Pankur ei saa aru, miks teadlane vabaduses on, kui t...

  Nelja aastaaja aed. Fantaasia. 2025. 428 lk. Siia raamatusse on kokku kogutud viimase jutuvõistluse kümme paremat pala pluss üks lisalugu. Hakkasin tagantpoolt lugema ja tuleb tunnistada, et ega neid tagumise otsa lugusid nüüd, paar nädalat hiljem enam ei mäleta, midagi väga häguselt koidab, aga nii head need nüüd ka ei olnud, et peaks uuesti üle lugema. Kaupo Sempelsoni jutuke jäi meelde, et oli lahe muinasjutt vargaposisit, kes läks tellimustööna raamatut varastama ning jäi majja lõksu ja mis temaga seal juhtus, mhm, hea lugemine. Aga siis need vahepealsed lood seal, noh, jah, aga mis nüüd sellest, maitsed on erinevad. Aga vot esinelik, Mahkra, Reisel kahe looga ja Umbleja, see oli tase, mida Eesti ulmest poleks enam osanud oodatagi.  Mahkra jutt sai juba selle eest plussi kirja, et vajutas mu kõige nõrgemale kohale. Mäletan siiamaani, kui lugesin aastate eest ühest kadunud portaalist (Poogen.ee) kosmoselugu nimega "Purgis", see oli üks õnnetu ekspeditsiionijutt, mis kisk...

  Kristi Reisel. Kuidas tappa bürokraati. Yuki ei ole noormees just kõige rikkamast perest, kuid seda enam soovib ta teha karjääri, liituda Kibamaru jõuguga ning alustada tõsiseltvõetava yakuzana. Sisseastumiskatse näib olevat esialgu lihtsakoeline, tuleb likvideerida üks Statistikaametis töötav ametnik ja voilaa, ees terendab lugpidamine, palju raha, head tööotsad. Katsed sooritada bürokraadi mõrv kipuvad aga jooksma tühja. Kõrvaltegelasen ilmub munk Hiroshi, kes soovib samuti ühe bürkoraadi surma Yuki abil, aga temal on asjale hoopis teine lähenemisnurk. Tuleb välja, et eelnimetet asutuses on end sisse seadnud deemon, kes kipub ise üle võtma igaüht, kes paberiga kokku puutub. Reisel oma tuntud headuses pakkus taaskord meeldivat meelelahutust. Isegi fantasy, mis lühivormi hästi ei passi ega ole mu esimene valik, on siin hästi välja peetud. Välditud on tuima ja venivat teksti, jutt liigub soravalt ning üks sündmus järgneb teisele. Kui pealkirja järgi otsustada võiduloo järgi, mis r...

  Jaagup Mahkra. Callenori raudne rusikas. See on lugu kosmosepiraatidest kauges tulevikus. Rotho Blaas on üks paras jõhkard, kunagisest mässajast on saanud admrialiteedi "kuulekas" laevajuht. Et teenida paguneid, imbuda eliiti, saada omale privileege penesionipõlveks, otsustab Rotho omaalgatuslikult kinni nabida ülestõusnute pealiku. See ettevõtmine hakkabki juba korda minema, kui viimasel minutil ilmub välja rivaal teise laevaga, kes tahab kogu au ürituse kordaminekust omale haarata. Vana piraat Rotho on teinud elus palju vigu ja jätkab nende tegemist ka nüüd, aga muutused paremuse poole temas siiski toimuvad.  Mahkralt pole ma varem kosmoselugusid lugenud, see oli meeldiv üllatus. Kusjuures sedamasti lood on on just need, tänu millele ma ulme avastasin, aga see selleks. Siin jutus, no ma ei tea, kas päriselt ka oleks need otsuste tegemised nii kiiresti käinud, aga kui ikka olukord sunnib, ju ta siis nii võiks olla. Jutt on õnnestunud, on kaabakaid, esineb intriige, keritak...

  Kristi Reisel. Tartu on minu linn. Katrini elus hakkasid asjad minema allamäge pärast auto kojamehe vahelt parkimistrahvi kviitungi leidmist. Loomulikult oli ta püha viha täis ja ei kavatsenud seda ära maksta, siis tuli veel töölt lahti laskmine, sõbrannaga tülli minek ja midagi veel. Nimelt, sattus trahviametnik elama tema naabriks, ja nagu sellest ka veel vähe oleks olnud, hakkas õhtul mingi kummaline vari Katrinit jälitama. See oli nüüd üks lahedamaid lugusid siin kogumikus. Linnafantaasia kohta oli see nüüd väga kohakeskne, sedapuhku siis Tartu linnas hargnev jutt. Kes seal linnas elab, leiab kindlasti rohkem tuttavaid kohti kui mina, kes ma vaid nimede järgi midagi ära tundsin (Toomemägi, Püssirohukelder). Põhimõtteliselt oli siin isegi mitu lugu, see mineviku põige teise liinina seletas tänapäevas toimuva kenasti lahti. Et kas oleks moraliseeriv, üleskutsuv oma trahvid ikka ära maktsa? Natuke kindlasti, vähemalt ei tasu jääda võlgu. Lugeda oli hea, lahe lugu, eks autoril ol...