Postitused

Joel Jans. Ajudraiver.

Kujutis
  Joel Jans. Ajudraiver. Lummur. 2022. 288 lk.  Lõputult palju on otsitud vastust küsimusele: mis tuleb pärast surma? Küll on pakutud, et siis saabub tühjus või uuestisünd, paradiis või põrgu, aga ühest, ammendavat ning lõplikku vastust pole seni veel leitud. Joel Jans oma värskes romaanis võtab elujärgse kulgemise teema ette ja läheneb küsimusele läbi teadusulme kireva spektri. Felix oli 21. sajandi alguse üks Liivimaa keskpärasemaid IT - mehi, nohik, kes suutis oma pereelu ummikusse ajada, pea täis võtta ja autoavariis hukkuda. Kui ta uuesti silmad avab, on aasta 15037. Elu Maal on hävinenud ja käes on tehisintellekti ajastu. Kõik inimesed, õigem vist on öelda, nende teadvuse koopiad, nii palju, kui neid üle on toodud, viibivad kuskil ümber Päikese tiirlevas suures arvuti serveris. Kuid mida rohkem Felix sealseid süsteeme, olukordi ning suhteid tundma õpib, seda enam saab talle selgeks, et mõned inimkonnaga kaasas käivad pahed, nt võimuvõitlus, pole kuhugi kadunud. Ja nii asubki peat
Postita kommentaar
Lisateave

Vanad Noorused 1974/ 7-12

Kujutis
  Robert Sheckley "Preemia riski eest" kuulub sektsiooni - sotsiaalne ulme. Eessõnas öeldu järgi on tegu siis oleviku tunnetamisega tuleviku kaudu. Midagi väga tehnoloogiliselt uuenduslikku siin pole, kui väljaarvata taskus kaasaskantav miniteleviisor. Tänapäeval on see ju nutitelefon, aga jutt ilmus millal? 50ndatel vb juba. Ja need reality show`d on ka ammuilma juba kohale jõudnud, nii et tulvikunägemus on Sheckleyl kordaläinud. Sisu poolest on küll jutt ajale jalgu jäänud, aga elamus on endiselt nauditav. Mis siin imestada, tsirkust ja leiba tahab publik ajast aega. Ja mida kõike raha pärast ära ei tehta. Too silmakirjalik ühiskond, milles autojuhiabina elatist teeniv Jim Reder siin jutus ellu peab jääma, on legaliseerinud suitsiidi. Idee korjab üles telestuudio ja hakkab tegema otsesaadet, kus võitja saab kopsaka rahasumma või halvemal juhul hukkub. Publik elab üritusele kaasa ja eks ma ise olin ka ärevil lugedes, aga lõpp jäi veidi lahtiseks, mis siis Jimist sai? Muidu
Postita kommentaar
Lisateave

Vanad Noorused 1974/ 1-6

Kujutis
  Mõne päeva eest sattusin FBs postituse peale, kus keegi otsis mõne vihje järgi ühte ammuloetud, aga ununenud lugu, ja siis jagati viiteid, et kus too olla võiks. Jüri Kallas pakkus omapoolse variandina välja ajakirja Nooruse 1974/8 numbri ("See habras, habras, habras maailm" Boriss Zubkovi ja Jevgeni Muslin), õigemini lingi (https://www.etera.ee/zoom/30503/view?page=43&p=separate&tool=info) lehele, kus see digitaalselt veebist leitav on. Lappasin ise ka selle numbri läbi ja oma suureks üllatuseks avastasin, et seal oli muu pahna seas isegi üks tükati tuttav ulmejutt. Tegemist oli Robert Sheckley looga "Preemia riski eest". Guugeldades jõudsin BAASi ja kui selgus, et sellest on tehtud hiljem film The Running Man, siis tuli meelde, et olen esimest osa sellest lugenud. Kunagi leidsin maalt vanaema juurest pööningult peotäie vanu ajakirju ja siis oli see jutt seal sees, nüüd, mitu aastat hiljem tekkis võimalus antud pala uuesti koos esimese osaga üle lugeda. E
Postita kommentaar
Lisateave

Maniakkide Tänav. Tulevased jumalad.

Kujutis
  Maniakkide Tänav. Tulevased jumalad. Lummur. 2023. 270 lk. Kosmoselugu võõra planeedi asustamisest, kus kõik, mis pekki minna saab, sinna ka läheb. Laevaõnnetusest pääsenud vähestel ellujäänutel tuleb end kaitsta nii vaenuliku keskkonna kui üksteise eest. Kui väike seltskond erinevaid isiksusi kokku satub, siis tuleb ikka ette olukordi, et mõni mölakas tahab teisi valitseda. Peaks ju ometi selge olema, et isegi tehnoloogia abil on raske olla jumal. Mant on teinud seda, mida ta üsna edukalt valdab, kirjutanud SF ehk teaduslik fantastika ainetel romaani, pakun, et tegemist on noortega. Tegevus areneb siin kiirelt, kogu aeg on hoog sees, nii et raske on pooleli jätta, et kas või külmkapi juurde minna võileiba valmistama. Pidevalt midagi juhtub, mingit hõlpelu tegelastele ei anta ja ootamatuid pööranguid oli raamat lõpuni täis. Tõsi, lõpp läks veidi klišee peale välja, mitte et mul noorpaari romantiseerimise vastu midagi oleks, aga kuidagi ebaoriginaalsust kumas sealt nüüd läbi küll.   A
2 kommentaari
Lisateave

Kalvar Tamm. Karta pole vaja.

Kujutis
  Tagasi ekraani ette Kalver Tamm. Karta pole vaja Lummur. 2023. 208 lk. Oi jah, küll siin raamatus oli palju avastamist, aga eks asi ole selles ka, et ma pole antud ala ekspert. Kuid erinevalt minust on Kalver Tamm  suur õudusfilmide austaja ehk paadunud fänn. Siia kaante vahele on ta kogunud 50 teksti, mis võtavad selle žanri pikuti ja laiuti läbi nii geograafiliselt kui kronoloogiliselt. Juttu tehakse verdtarretavatest filmidest, näitlejatest ja lavastajatest, kes oma kustumatu panuse filmiajalukku on jätnud. Valik algab sajandi taguste filmidega ning jõuab otsapidi tänapäeva välja.  Vaid paaril korral sain tunnistada, et jaa, olen näinud, mäletan, oli jube. Nt. Freddy Kreugeri tegelaskuju oli küll kõike muud kui sümpaatne kangelane. Sain teada, et sellest on tehtud lausa kuus osa, mhm, õige ka, sellist lehma tulebki lüpsta. Aga lapsepõlves oli  see vaatamine vähe veider, filmi kandis üle toonane SAT-tv, võis olla kas PRO7 või RTL. Kogu tekst oli  saksa keelsena peale loetud, suurt
Postita kommentaar
Lisateave

August Mälk. Õitsev meri.

Kujutis
  August Mälk. Õitsev meri. Eesti Raamat. 1983. (e.t. 1935). 224 lk. Saarlaste elust eelmise sajandi hakul on avaldanud üdini realistliku koega romaani rannakirjanikuna tuntud August Mälk. Ühe koolmeistri sulest ei oleks seda muidugi osanud oodata, kuid üllatus, mida pakuti, osutus positiivseks. Nüüd, aastaid hiljem ja mandrilt vaadates-lugedes võinuks arvata, et mis need meretagused ikka, kõik nad seal ühe vitsaga löödud, aga päris nii ikka ei ole ühti. Leidub neilgi küll sisesaarlasi, küll rannaäärseid. Olen kuulnud sedagi, et keegi proua elanud Saaremaal enne 75 aastaseks, kui esimest korda merd nägi. Tõsi või legend, kes seda enam teab, aga nii räägiti. Kuid "Õitsev meri" vaatleb läbi mitme aasta rannakülas elava perekond Turja käekäiku. Muidugi ollakse vaesed, mõistagi sõltub kõik merest, sest meri annab, meri võtab, nii see on ja teisiti ei saa. Perepoeg Hannes kasvab üles kitsastes oludes, kuid et ta nuriseks, seda ei ole. On temalgi suured unistused, saaks kord maailm
Postita kommentaar
Lisateave

August Jakobson. Vaeste-Patuste alev.

Kujutis
August Jakobson. Vaeste-Patuste alev. Eesti Raamat. 1979-1980. 656 lk. Omal ajal on selle raamatu käsikiri pannud kinni romaanivõsitluse, aasta oli siis 1927 ja autor alles 22 aastane. Tegemist on tüseda teosega, milles kirjanik soovis kujutada elu nii, nagu see päriselt oli. Seesinane alev olla asunud Pärnu külje all ja vaadeldav ajalõik keskendus 1920ndatele, kui lokkas majanduskriis ja maad võttis tööpuudus. Tegelaskond on siin üsna suur, leidub nii lihttöölisi kui lõbunaisi, ja eks nende rõõmudest ning muredest saab lugeja osa võtta. Enim on keskendunud autor aga perekond Lüüne argielu vaatlemisele. See oli nüüd küll üks raske, masendav ja tusane raamat, mis purustas mu illusiooni, et esimese vabariigi aegu oli elu lill. Polnud ta ühti nii ilus midagi, üks rabelemine ja rööprähklemine käis varavalgest hilisööni. Arusaadavalt on kirjanik kriitiline valitsevate olude suhtes, aga mingit väljapääsu siin ka ei näidata. Kui juba vaesuse mülkas ollakse, siis sealt ei pääse enam kuhugi, sü
Postita kommentaar
Lisateave