Postitused

Robert A. Heinlein. Kangelaste tee.

Kujutis
 Robert A. Heinlein. Kangelaste tee. Tõlkinud Ats Miller. Fantaasia. 2025. 246 lk. Fantaasiaromaan Kangelaste tee ilmus nime all Glory Road juba aastal 1963. Lugu ise on Evelyn Cyril Gordoni nimelisest noormehest, kes otsib oma kohta elus, kus teostada Ameerika unistust. Saabunud koju sõjvateenistusest Kagu-Aasias, otsustab ta alustada õpinguid Euroopas taotlemaks kraadi õigusteaduses, aga paraku on nii, et kui inimene plaanib midagi, siis... no jah. Tööpakkumine, millest ei saa keelduda, viib Gordoni kokku kõige ilusama naisega, keda ta kunagi on kohanud. Loomulikult võtab noormees pakkumise vastu ja algab seiklus võõral planeedil täis ohte, koletisi ja kauneid neide. Jah, see on täitsa lahe raamat. Proovisin küll tegevust ette aimata, aga autor suutis mu alati üle mängida. Lugemisele võib kasuks tulla Ameerika elu-olu tausta teadmine, et mismoodi need asjad ikka olid. Miskipärast on näituseks maksud Heinleinil hambus, aga keda need siis ei puudutaks. Naistegelaste seksikalt kujut...
Postita kommentaar
Lisateave

Soome ulme 3

Kujutis
  Soome ulme 3 Maarit Leijonen ja Reetta Vuokko-Syrjänen Tõlkinud-koostanud Arvi Nikkarev Skarabeus. 2025. 260 lk. Soomes üksjagu kuulsust kogunud ulmekirjanikud jõudsid kirjastus Skarabeusi vahenudsel üle lahe Eestimaale. Fännile peaks nimi Maarit Leijonen olema tuttav juba raamatuts "Musträstas", mis ilmus maakeelsena 2022. Aga kes ei ole seda viimatinimetatut lugenud, nagu mina, siis ei tasu ka asjast end heidutada lasta, tegemist on jutukoguga, nii et neid ei pea järjest lugema. Siit kogust leiab üsna värsket kraami, lood on ilmunud mainekates soome ulmeajakirjades Portti ja Kosmoskynä aastail 2018-2024. Päris puhast teksti, mis oleks ainult SF, õudus või fantasy siin ei ole. Igas jutus leidub natuke siit ja natuke sealt. Põhiliselt on esindatud etno sugemetega fantaasia ning pisut küberpunki, mida rikastab oma ootamatu ilmumisega hõrk õudus. Kaks esimest lugu kulgevad kuskil tänapäeva depressiivses Soome väikelinnas. Esimene neist, "Laanekuuse juure all" viib m...
Postita kommentaar
Lisateave

Lumetüdruk

Kujutis
Lumetüdruk. Koostanud Lüüli Suuk ja Manfred Kalmsten. Fantaasia. 2025. 444 lk. Ulmeautoritele tehti möödunud aastal üleskutse saata toimetusele lugusid, mis mahuvad mõiste alla - romantliline sünkfantastika. Kujutan juba ette, et sinna saadeti igasugust kraami, paremik neist on nüüd ilmunud antoloogias Lumetüdruk alapealkirjaga: Teistsugused armastused. Liis Rodeni tehtud kena kaanepildiga raamatusse mahtus üksteist erinevat juttu nii nais- kui meeskirjanikelt. Taseme üle nurisema ei pea, ühtki väga kehva lugu siin ei ole, oli neidki, mille kohta võib öelda tipplugu, aga sedasi enam-vähem üle poolte juttudest olid minu jaoks "turvaline keskmik". See pole üldse halvustavalt öeldud ega mõeldud, lihtsalt määrav on maitse, kuidas ja kas üldse jutt mõjub või ei mõju. Suurim ämber, kuhu hoogsalt astuti, tundus olevat mahupiirang, et lugu ei saanud õiget hoogu sisse, kui tuli hakata lõpetama. Pole parata, nt fantasy on juba loomuldasa selline žanr, mis lühijutule ei sobi, mida aga e...
Postita kommentaar
Lisateave

Joel Jans. Rõngu roimad 2: Põrgutõld.

Kujutis
 Joel Jans. Rõngu roimad 2: Põrgutõld. Kirjastus Mooses. 2025. 190 lk. Olid aastad 1800 kopikatega, kui Lõuna-Eestis pandi toime mitu mõrva. Kes uputati, kes mürgitati, kelle eluküünal kustus tuleriidal, kuna saatus oli karm ja ebaõiglane. Iga juhtumit prooviti ikka seletada kuidagi äraspidiselt. Kohalike umbusk kõiksugu teispoolusest saabuvate külaliste suhtes oli lihtsalt jahmatav.         "Ta kiikas ahju poole ja ka Lenz vaatas tahtmatult sinna. "See kõik on paras lora," ütles ta. "Ma olen kuulnud ka seda, et enesetapjad hakkavad sellesama elaja kodu käima, mis peiede ajaks söögiks tapeti. Mis ta hakkab teil silgu seljas ratsutama või? Tulge mõistusele. Kõik see teie jutt on ikka selline, et keegi kuulis, kuidas keegi midagi nägi. ise te olete mõnd tonti näinud? Mina olen palju inimesi matnud ja seni pole keegi neist uuesti ellu ärganud. Sealt kohast, kuhu minnakse, tagasi ei tulda."" (lk 86) Et tekkinud segaduses korda luua, tõde päevavalegele tuua, as...
Postita kommentaar
Lisateave

Ilja Varšavski. Veel üks lask.

Kujutis
  Ilja Varšavski. Veel üks lask.  Perioodika. 1985/32. 56 lk. Tõlkinud Ants Paikre. Ilja Varšavski (1909-1974) sündis Kiievis, hiljem kolis Leningradi, elas-töötas Venemaal ja avaldas mitu jutukogu. Kõige tuntum tõlgitud jutt peaks olema antoloogias "Diogenese latern" (Eesti Raamat, 1976) ilmunud pala "Kannike", mis räägib tuleviku ülerahvastatud Maast. Aga siin LRis ilmunud jutustus ühendab endas krimiloo elemente üsna ulmelises maailmas. See oleks nagu inspekor Glebsky saabuks Solarisele. Kummaline küll, aga saatesõnas mainib autor, et ega tal väga suurt sümpaatiat eradetektiivide suhtes ei ole, kuid mind suutis ta oma peategelasele ometi kaasa elama panna.    Iirlasest punape machomees Jack Clinch kutsutakse lahendama mõrvalugu. Kõik ei olegi nii lihtne, kui esialgu paistab. Oli see nüüd roim või enesetapp, tuleb alles välja uurida, siis on veel asjaga seotud konkureeriv suurfirma... Sündmuskoht, planeet Meila, asub viie kuu lennutee kaugusel kosmoses. Seal on Ma...
Postita kommentaar
Lisateave

Dracula külaline

Kujutis
  Dracula külaline. Koostanud Jüri Kallas. Gururaamat. 2025. 380 lk. Tõlkinud Silver Sära. 18 õuduslugu teise ilmasõja eelsest perioodist, enamus tundmatud autorid, sekka mõni tuttav nimi, soliidne ees- ja järelsõna, lugude juures väike tutvtustav sissejuhatus, see on Ulmeguru sarja viies raamat. Olemata küll väga suur kõhelugude austaja pakkus kogumik siiski mõningaid õõvahetki. Samas oli ka neid jutte, mis läksid kergemalt mööda ja mõnega jäi kontakt suisa tagasihoidlikuks. Aga eks see sajanditagune kraam mõjubki pisut teisiti, eriti pärast seda kui lapsepõlves on nähtud filme nagu Alien, Predator, Terminaator ja mis nad seal kõik olid.   Kui ainult nelja lemmikut nimetada, kes mulle enam korda läksid, siis olgu esimeseks H. G. Wells. Tema "Kummaline orhidee õitsemine" on jutt taimest, mis võtab omaniku oma voli alla ja muutub ohtlikuks. Wells on Wells, ükskõik mida ta kirjutab, teeb ta seda hästi.  F. Marion Crawfordi pala "Sest veri on elu" pani mind küsima, ega...
Postita kommentaar
Lisateave

Konrad Fiałkowski. Mina olen Molnár.

Kujutis
 Konrad Fiałkowski. Mina olen Molnár. Teaduslik-fantastiline jutustus Poola ulme on lai ning avar nagu meri, vaata ükskõik milliselt küljelt tahad, teist kallast näha ei ole. Paraku tuleb tunnistada, et suures osas on see tundmatu, läbi uurimata ja mis kõige hullem, valdavalt eestindamata. Üksikuid pudinaid on siiski läbi tulnud, ei olnud ju tegu mõne imperialistlik-kapitalistliku mandunud lääneriigiga, vaid ikka sõbraliku sotsleeri kuuluva naabriga või siis siitpoolt vaadates üleaedsega. Pikast nimekirjast, mis Jüri Kallas poolakate loomest üles leidis, valisin välja teaduslik-fantastilise jutustuse "MIna olen Molnár". Autori nimega midagi seostada ei osanud, pole varem temalt ühtki teksti lugema sattunud, see jutt ilmus aastal 1969 ning kaheksaosalise joonealusena on ilmunud samal aastal ka Noorte Hääles, tõlkija nime kohta andmed puuduvad. Meditsiini valdkonda kuuluv lugu räägib arstikutsumusest, et kas, millal ja kuidas tuleks teha õiged otsused. Professor Ralf Molnár on ...
Postita kommentaar
Lisateave