Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuli, 2019 postitused

Julian Semjonov. Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke.

Kujutis
LV 42. Raamat, mille kaanel on kirjas sõna “põnevik” Julian Semjonov. Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke. Tõlkinud Helgi Limberg. Eesti Raamat. 1983. 448lk. Mis oleks see raamat ilma seriaalita, seriaal rollideta ja rollid anekdootideta. Eksemplar koltunud makulatuuri. Ja ometi, enne riiuli juurde minekut olin valikut tehes omadega punes, motivatsioon, va sinder, kippus tõrkuma. Nende patriotismist trimmis raamatutega, mis Teisest maailmasõjast räägivad, käib juba paratamatult kaasas see taak, et üldplaanis nad ei ütle midagi uut. On ju teada, kes kaotas sõja, samuti kõnelevad nad kui ühest suust: see ei tohi korduda, mis on muidugi õige. Aga lugema meelitas mind siiski sõna `põnevik`, et mine tea, mida see endas kätkeb. Kategooria järgi on raamat liigitatud üheks osaks romaanide-jutustuste tsüklist. Niisiis, „Major Vihur” räägib tšekistide tegutsemisest Teise maailmasõja aegses vaenlase tagalas. Aastatel 1944-1945 oli selleks territooriumiks Poola. Fašistlik kõrgem väej

Edward P. Oppenheim. Õnnejahil.

Kujutis
LV 14. Raamat, mille tegevus toimub Inglismaal. Edward P. Oppenheim. Õnnejahil. Tõlkinud Mart Laid. Kuldsulg. 1997. 160lk. Jutt sellest, kuidas juhuslikult sülle kukkunud varandus muudab Martini nimelise noormehe elu lausa üleöö. Loomulikult ei tähenda rikkus ainult raha. Koos süllekukkunud 80 000 naelaga tuleb tal veel abielluda nägusa Lorettaga, aga sellest ei tule midagi välja, sest südant sundida ei saa. Loomulikult peab ta veel kõrvaldama pahad tegelased, kes saabuvad Londonisse „heade kavatsustega”. Kuid lõpuks, kui nn Gordioni sõlm on lahendatud, leiab Martin oma õnne ühe teise naise, Blanchi, käte vahelt. Edward P. Oppenheim (1866-1946) on selline kirjanik, kelle nimele kuulub ainult üle 100 romaani. Esimese hooga võiks siin kahtlustada grafomaanlust, aga nii see siiski ei ole. Vähemalt see romaan paneb rõhku klassiteadlikkusele, vaene noormees satub kõrgseltskonda, kus tal tuleb kohaneda üleoleva aadelkonnaga. Põnevust siin ikka oli, peatükki pooleli ei tihanud jä

Sigrid Rausing. Kõik on suurepärane.

Kujutis
LV 35. Loe üks raamat eelnevate aastate väljakutse teemadest (2018. a. LV 11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit või eestlasi). Sigrid Rausing. Kõik on suurepärane.                                                                                            Tõlkija Ivika Arumäe.                                                                                                                  Äripäev.                                                                                                                                             2014. 264lk. Maale ilma hobuseta Eks endast on ikka imelik kirjutada, jäädakse toppama, et no kuidas ikka, kas tasub ja kuhu jääb siis eestlaslik tagasihoidlikkus jne. Aga Sigrid Rausing (1962), Rootsis sündinud ja Londonis elav sotsiaalantropoloogia doktor, filantroop ning kirjastaja, tegi selle tüki ära. Oma erialase välitöö sooritas tema just nimelt Eestis, täpsemalt Läänemaal Noarootsis. Kindlasti oli värskelt vabanenud Eesti Vabariik

Alina Centkiewicz. Czesław Centkiewicz. Mees, keda kutsus meri.

Kujutis
LV 19. Raamat, mille pealkirjas on mainitud meest. Alina Centkiewicz. Czesław Centkiewicz. Mees, keda kutsus meri. Tõlkinud Aarend-Mihkel Rõuk. Eesti Raamat. 1988. 248lk. 20. sajandi üks kadestamisväärt eripära oli see, et siis veel leidus maakeral punkte, kuhu inimjalg ei olnud astunud. Mitte kõik valged laigud polnud kaardil avastatud ja ülesmärgitud, seda kõike teadis norralane Roald Engelbrecht Graving Amundsen (1872-1928) vägagi hästi. Kui kasvad kodus, kus isa on endine kapten ning sama ametit peavad kolm vanemat venda, ühisel kokkusaamisel keerleb jutt ainult ümber mere, siis on vaid aja küsimus, millal noorim vendadest põrutab merele. Tõsi, Roaldi ema küll keelitas poega arstiks õppima, mõneti see ka õnnestus, kuid saatus soovis teisiti. Suured eeskujud, eesotsas Fridtjof Nanseniga (1861-1930) tekitasid isu polaarreiside vastu. Eriti huvitas Roaldi põhjapoolus, sellest sai talle kinnisidee. Huvi mere vastu oli nii suur, et perekonna loomisest ei tulnud välja midagi. Olla m