Margo Vaino. :)(: demokraatia koidik ehk loojak.

Meeleheide pole meelakkumine Margo Vaino. :)(: demokraatia koidik ehk loojak. Toimetaja: Piret Bristol. Koostas: (:)kivisildnik. Kirjastus: Ji, sari: mm. 2017. 70lk. Masendavalt muserdav, kuid mitte lõputult rusuv. Vainot võib küll pidada linnaluuletajaks, enamus materjalist on Tallinna keskne. Luuletused on nende tekstide kohta võib-olla vale sõna isegi öelda, kuigi, leidub ka vabavärssi, aga suurem osa on ikka proosa- luuletused, mis küünivad üle mitme lehekülje. Mõnest tekstist oleks juba lühijutugi saanud, nt. lk40 :)(: EMADEPÄEV, samas, see on ka üks väheseid empaatiatiineid luuletusi üldse, võrreldes teistega. Vaino toon on kurjustav, mistap ei tasu imestada ropendamiste üle. Sõnad "vitt" ja "munn" on oma kontekstis nii loomupärased, et puudub vähimgi võltspaatos. Kes siis ei ropendaks? Igapäeva elus kuuleb tänaval palju hullemat leksikat, ilm on hukas, sellele viitab ka Vaino. Talle ei meeldi sugugi pedeteema ja muud europehmostumise kaasnähud. Peale ...