Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2021 postitused

Hirmu vöönd

Kujutis
 Halloo Kosmos Hirmu vöönd. Nõmm ja Co jutusari. 1993. 160 lk.   Seesinane kaantevahe kuulub üsna vähelevinud kategooriasse – ulmeantoloogia. Jutte, nii lühemaid kui ka pikemaid leidub siin kokku kaheksa ning esmailmumised jäävad neil ajavahemikku 1959-1979. Ulme on alati natuke kummaline ja kummaline on ka see, et selles raamatus pole välja toodud ei ilmumisaastat, kunas eestindati, pidin guugeldama, samuti puudub tõlkija, toimetaja nimi. Ainus isik, keda mainitakse kui kaane kujundajat on Anneliis Aunapuu, ülejäänud osas on tume teadmatus. Aga et „Hirmu vöönd”  oli ja jäi selle veidra nimega kirjastuse ainsaks üllitiseks, ei tasu selle üle ka väga imestada. 90ndate algus oli nagunii üks suur üleminek, ja hea, et niigi läks.   Esimeses jutus „Rott ja madu”  (A. E. van Vogt) kasvatab peategelane kodus püütoneid, keda tuleb toita rottidega. Kuna käimas on Kolmas Maailmasõda, kõike napib, hakkab too maokasvataja rotivargaks, aga… satub ise lõksu. Kuidas nüüd võtta või jätta, ol

Rait Piir. Hinged mõõgateral.

Kujutis
   Natuke ulmet Rait Piir. Hinged mõõgateral. Lummur. 2021. 368 lk.     Üks paremaid jutukogusid, mis viimasel ajal ette ja kätte on sattunud. Ei hakka   siin pikalt seletama, kes teab see teab, lisaks leiab netist teiste arvustusi piisavalt. Tegemist on siis nelja lühiromaaniga, millest kaks on ajaloolis-fantasy   ainelist ja Jaapani teemalist, ja kaks tuleviku nägemust küberpungi võtmes lugu, mis kuuluvad kosmosejuttude valdkonda, ja muidugi eesti ulme ja muidugi illustratsioonid, kaanepilt, ah, ma ei või. Lemmikuteks said ja jäid just need ajaloolised jutud, maailma loomine oli veenev, pinevuse ja põnevuse kruttimine, jaa, viimase peal. Kartsin küll, et hakatakse plastmassi tootma, aga üllatusin positiivselt, igav ei hakanud. Tempo oli kiire, tegevus liikus, sündmustik arenes, väike õuduse aktsent oli juures, nii et öökapi raamatuks, mille najal end magama lugema, ei sobi see kohe mitte. Jah, ega`s muud, kui soovin jätku autori lennukale sulele. Goodreads Postimees Reaktor

Jüri Kolk. Argitraagikaid ja teisi artikleid.

Kujutis
  Kas midagi on mäda või ainult näib nii? Jüri Kolk. Argitraagikaid ja teisi artikleid. EKSA. 2021. 216 lk.   Uue raamatu on avaldanud Jüri Kolk. Varem peamiselt luulet ja proosat kirjutanud ning tõlkimisega tegelenud autor ütleb nüüd välja oma sõna kui ajakirjanik, vaatleja või kolmunist. Kümne aasta jooksul ilmunud artiklid, mis siia kokku kogutud, on ilmunud ajalehtedes: Sirp, Postimees, Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress. Teemade ring on üsna lai, alustades poliitikaga, haridusreformi vajalikkuse rõhutamisega ning lõpetades iseendaga hakkama saamisega, põhiliselt on juttu ikka sellest, kuidas olla ja saada paremaks inimeseks. Muidugi pööratakse tähelepanu ka naisliikumisele.   Lugemisega läks täpselt nii, et esimese hooga ei saanud arugi, kuhu riiulisse selle väljaande peaks tõstma. Kas mitte lähiajaloo riiulisse? Päevauudistega juba on see konks, et need ei pea  ajaproovile eriti vastu, kipuvad kiiresti aeguma, erinevalt päris kirjandusest. Lugedes seda, mida kirjutab Kolk siin kel