Igor Ogai. Kiri Maalt.

 



Igor Ogai. Kiri Maalt.


Tulnukate sissetungi ärahoidmiseks on Maast kaugel kosmoses baas, kus teenib koos teistega lepinguline pilooot Anton. Ta on oma suures üksinudses otsustanud sinna lahkuda, et olla iseendega, isegi kajut on tal ühekohaline. Kaaslastega suhted jäävad pinnapealseks, sest kunagi ei või teada, kas keegi elab järgmise lahingu üle. Jah, kokkupõrge toimub, kui võõrad jälle ründavad portaali kaudu. Kuid jutt algab sellega, et peategelane saab kirja emalt, keda tal tegelikult ei ole. Tuleb välja, et taolisi kirju on saanud kaasvõitlejad juba varem ka, ja alati on kirjasaanu järgmisel päeval hukkunud.  

 Üks selline lugu, milles oli mitu head asja kokku saanud. Algas mõistatuslikult, keris hoogu nagu lumepall ja üritas lõpuks seletust ka asjaloole anda, ehkki väike müstika monent jääb asjale juurde. Seni loetuist üks lemmikuimaid siin, oli vähe tegelasi, parajalt kirjeldusi ja mõõdukalt actõni. Tuli meelde üks Tiit Tarlapi lugu, milles samuti käis lahing kuskil kosmoses, aga siin oli eesmärk ainult kaitset hoida, mitte ilmakorda nahutada. Ses suhtes on tegemist nõudliku looga, et ta leeldab lugejas teismelise poisikese olemasolu, või ka tüdruku. Kui juba liiga täiskasvanuks saadakse, siis ei pruugi ta enam kaasa tõmmata ja tundub vb lihtne seiklusjutt. Igatahes mulle meeldis. 5/5 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jüri Tuulik. Vares.

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Reaktori raport (2022/4)