Ray Bradbury. Kõuekärgatus.
Ray Bradbury. Kõuekärgatus. Horisont, 1968, nr 5. Tlk Andres Tarand.
Ajahankeid pakkuv ühing
viib kliente nii umbes 60 miljonit aastat tagasi, et jahutada
ajarändurite jahikirge. Seal kaugel, kuhu nad lähevad, lastakse
dinosauruseid. Ühel järjekordsel safaril lööb üks klient verest
välja ja tagatipuks lömastab liblika. Tagasi olevikku jõudes
selgub, et väike asi minevikus on pöördumatult muutnud oleviku
poliitikat.
Ajamasina idee on ju
selline, et ega ta väga ei jahmata, kuid Bradbury kirjutab selle
ikka vägagi loetavaks. Ja ta teeb seda nii, et ei lasku väga
detaili ega jää venima. Tema jutte leoks teinekordki, tegelikult
võib seda kõigi nende Horisondi jutuautorite kohta öelda.
„Masinat ümbritsev
udu hajus ja nad viibisid iidses ajas, tõeliselt iidses ajas –
kolm kütti ja kaks ühingu ametnikku, põlvedel püssid.
„Kristus ei ole veel
sündinud,” teatas Travis. „Mooses ei ole läinud veel mäele
kõnelema oma jumalaga. Püramiidide kivid lebavad alles maa all,
ootavad väljaraiumist ja ülesleidmist. Pidage meeles, veel ei ole
olnud Alexandrit, Ceasarit, Napoleoni ega Hitlerit.””
Eks ta ole, samas on
iga teksti lugemine omamoodi ajamasinasse sisenemine.
Terve jutt on ka veebis
Kommentaarid
Postita kommentaar