Ray Bradbury. Kõuekärgatus.




 Ray Bradbury. Kõuekärgatus.                                                                                                     Horisont, 1968, nr 5. Tlk Andres Tarand.

Ajahankeid pakkuv ühing viib kliente nii umbes 60 miljonit aastat tagasi, et jahutada ajarändurite jahikirge. Seal kaugel, kuhu nad lähevad, lastakse dinosauruseid. Ühel järjekordsel safaril lööb üks klient verest välja ja tagatipuks lömastab liblika. Tagasi olevikku jõudes selgub, et väike asi minevikus on pöördumatult muutnud oleviku poliitikat.

Ajamasina idee on ju selline, et ega ta väga ei jahmata, kuid Bradbury kirjutab selle ikka vägagi loetavaks. Ja ta teeb seda nii, et ei lasku väga detaili ega jää venima. Tema jutte leoks teinekordki, tegelikult võib seda kõigi nende Horisondi jutuautorite kohta öelda.


„Masinat ümbritsev udu hajus ja nad viibisid iidses ajas, tõeliselt iidses ajas – kolm kütti ja kaks ühingu ametnikku, põlvedel püssid.
„Kristus ei ole veel sündinud,” teatas Travis. „Mooses ei ole läinud veel mäele kõnelema oma jumalaga. Püramiidide kivid lebavad alles maa all, ootavad väljaraiumist ja ülesleidmist. Pidage meeles, veel ei ole olnud Alexandrit, Ceasarit, Napoleoni ega Hitlerit.””

Eks ta ole, samas on iga teksti lugemine omamoodi ajamasinasse sisenemine.





Terve jutt on ka veebis

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.