Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2015 postitused

Tagasivaat 2.

Eestimaa alistamine ja feodismiperioodi kajastamine balti kroonikais. XII sajandi lõpul algas paavsti õnnistusel Saksa ordu ristisõda Baltimaade allutamiseks katoliku kirikule ja feodaalsele ülemvõimule. 1208. aastast peale jõudsid ristirüütlid sõjalistesse kokkupõrgetesse eestlastega. Maa vallutamine polnud aga lihtne, vaatamata orduvägede sõjatehnilisele üleolekule ja sellele, et juba varem alistatud latgalid ja liivlased sõjast naabrite vastu osa võtsid. Laastav ja ohvriterohke sõda kestis hulk aastaid, ajutiseks allutatud ja ristiusku vastu võtma sunnitud Eesti maakonnad heitsid eneselt esimesel võimalusel võõra ikka ja alustasid uuesti vastupanu. Paraku said 1217.a. sügisel toimunud suures välilahingus Viljandist põhja pool eestlaste ühendatud malevad raskesti lüüa; langes ka vastupanu organiseerijana üldjuhiks saanud Sakala vanem Lembitu. Eriti raskeks muutus olukord pärast seda, kui 1219.a. maabus Tallinna all Taani kuningas Valdemar II. 1223-24 õnnestus eestlastel Novgorodi j

Tagasivaat

"Mus on esiisa verd, aga ajaloost tean vähe ning surun soni pähe, jah, surun soni pähe." Kuulasin köögis oma lemmikbändi, "Ultima Thulet" ja jäin arutlema, et ega jah, ajaloost ei tea tõesti suurt midagi. Koolis õpitu on jäänud sinna kuhugi eelmise sajandi lõppu ja oma lapsed ei küsi selle kohta  midagi, sest nemad veel ei õpi ajalugu. Mind, aga see teema kummastaval kombel köidab. Mälu värskenduseks leidsin riiulist Endel Nirgi raamatu "Eesti kirjandus" (1983). Tema alustab oma arenguloolist ülevaadet alapealkirjaga "Esiajast ajaloolisse aega", millele järgneb järgnev  sissejuhatus: Eestlaste päritolu, keel ja muistne rahvakultuur. Eesti rahva etnilise päritolu ja kujunemise kohta annavad senised uurimistulemused üldjoontes järgmise pildi. Soome-ugri hõimude hulka kuulunud küttijad ja kalastajad on oma esialgselt asustusalalt Uurali mäestiku lähistelt väga kauges minevikus aastatuhandete vältel järk-järgult lääne poole nihkunud. III aastatuhande