Mööda netti

LR 2016///6-8 Jaan Undusk "Teekond Hispaania" 144lk Kellele ei meeldiks reisida? Ja kui kutsutakse, tasub minna. Nii sattuski Jaan Undusk(1958) autobussimatkale, mille sihiks valiti Hispaania. Aasta oli 1999. Hiljem sai sellest reisist kaante vahele "Teekond Hispaania", raamat, mis kutsub lugejat maailma avastama. Sellest maast on palju kirjutatud, ka "Teekond Hispaania" ei ole autori ainus reisijärgne raamat. Sarjas LR 2003 nr 33/34 on Unduskilt varem ilmunud "Quevedo:näidend 12 pildis". Sissejuhatuses, mis on üksiti esimeseks peatükiks (kokku on neid viis), sain juba aru, et tavaline reisikirjeldus see ei ole. Undusk alustab algusest, kirjutab kirjutamisest, tekstiloomist kirjeldab näiteks sedasi: "Teksti luues tuleb algul tagant kihutada tema välistõmbejõude, piitsutada takka ütlemise tuumast eemale kiskuvat himu, et siis hiljem tagasimõju või miks ka mitte - kättemaksu korras, autori initsiatiivi väsides, lasta tekstil otsida teed ta

Lauriito Meriloo Triibuline elu 100lk Ji Kipub ikka nii minema, et kui kirjutama hakatakse, siis alustatakse luulega. Hiljem, kui on juba rohkem kogunenud kogemusi ja pilk avardunud, minnakse üle proosale. Lauriito on selle rusikareegli taaskordne kinnitus. Autorina on ta viimase nelja aasta  jooksul oma tekstidega kolm korda märkamatult trükki jõudnud (Ji 2012 luulekogu: "Eesti " Tule jumal appi" kirjandus"; "Vikerkaares" 2014 nr 3 ilmus jutt nimega "Keelekas";  Ji 2015  "Triibuline elu"). Loodetavasti ei jää viimane viimaseks. Küll mõningate eranditega, aga siiski on "Triibulises elus" plejaad lühijutte elust enesest. Inimestest, kes ärkavad hommikul üles, toimetavad oma tegemisi, et õhtul magama minna, kas siis üksi või kaksi. Nad võivad elada isegi samas tänavas, kus autor, lugeja, ükskõik kes, kuid valdavalt on tegevuspaigaks asula. Et laadilt on jutud eluläheduse kallakuga, siis on see kui linnarealism. Et teks