Mari Järve. Esimene aasta.


Mari Järve. Esimene aasta.
Pegasus.
2011. 286lk.

"Ameerika Ühendriikides on kindlasti terve kriisiprogramm, mis näeb ette vaktsiinidooside helikopteritelt nakkuskolletesse viskamise või mille iganes," turtsatas Katrin. "Neil on seal ju kusagil mäe sees spetsiaalne punker presidendi ja tema maailmapäästmiskomitee jaoks, neil on kindlasti plaan. Aga meiesugused idaeurooplased võivad oma võsas kärvata." (lk129)

Selle lõiguga on põhiline öeldud, millest raamat räägib. Nende katastroofi lugude šüžeeselgroog ei olegi enamasti keeruline. Ikka on seal inimkonda ähvardav oht, käputäis põgenevaid tegelasi, kelle peamine eesmärk on pääseda. Mari Järve versioonis tabab Eestit 2013. aastal ohtlik ebolaviirus. Ellujäänud liiguvad punktist A punkti B ja kohanduvad muutunud olukorraga.

Ladus ja sujuv lugemine oli. Alguses ei saanud vedama, pärast pidama. Esimeste lehekülgede hakitud stiil ei olnud küll paljulubav, aga kuskil poole peal läks juba peatükk pikemaks, tegevuskohti jäi vähemaks, lugemine muutus köitvamaks. Autor oleks nagu ise ka kirjutades arenenud, arenevad ka tema tegelased. Aga kogu pildistik, raamat on üsna filmilik või siis miniseriaalilik, jäi ka üsna pealiskaudseks. Loen, saan aru, mis teema on, aga üksikasju meelde eriti ei jää. On pinget, aga ei ole sellist detailitundlikkust, kui nii võib öelda. Et tegu on debüüdiga, siis ei tasugi siin väga mekutada. Tegelikult on tegemist korraliku esikteosega, mis ei jää loodetavasti viimaseks. Et olemas on ka toimetaja, Birk Rohelend, siis on suuremad apsakad kõrvaldatud, mille üle saab vaid rõõmu tunda.

Aga sündmustiku üle küll mingit rõõmu tunda ei saa. Seal ei ole küll peategelast, peategelane on see viirus, kes 99% ajast laastab kaadri taga, kuid see oht on masendav. Ja 10ne liikmeline grupp suudab omavahel suhted nii puntrasse keerata, et... oi kui keeruliseks läheb nende lahti harutamine. Viimase aja sündmuste taustal tasub ehk mõelda, et mis hakkab juhtuma, kui juhe seinast välja tõmmatakse, elekter, mobiililevi, internet kaovad. Kui peab mugavustsoonist lahkuma. Kas ikka ollakse selleks valmis?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.