Jaan Keskel. Viirastus ja viis naist.
Hea Tegu.
2018. 64lk.

Jaan rääkis


Jan (nimi muudetud ruumi kokkuhoiu mõttes) on tore sell. Täitsa juhuslikult olen teda kunagi näinud ka luuleõhtul esinemas. Juhtus see Tallinnas Poogen.ee korraldatud kokkutulekul (2017). Jah, ka mina olen servapidi pogenist, olen kirjutanud mõned armetud luuletused isegi Poognasse, piinlik tunnistada, aga nii on. Seesinane luuleõhtu oli minu jaoks väheke ootamatu ettevõtmine. Läksin kohale kindla teadmisega, et olen publik, kuulaja, vaataja, aga ilma igasuguse teavitamiseta kutsuti mind ühel hetkel lugema luuletust, ja seda teiste ees. Mul puudus igasugune ettevalmistus, polnud isegi luuletust. Aga see oli just see aeg, kui Vikerkaar paiskas iga päev veebi ühe luuletuse, mida sai lugeda nutitelefonist, nii ma siis otsisin kiiruga ühe Maarja Kangro luuletuse ja proovisin ette lugeda. Kohutav tunne oli esineda. Kokutasin, mekutasin, peopesad läksid niiskeks, sõnad sassi, kuidagi ikka puterdasin lõpuni ja kobisin kohale tagasi. Saabus tõehekt, mulle ei meeldi luuletusi lugeda teistele, miks ma seda peaksin üldse tegema? Aga Janil tuli esinemine küll väga hästi välja. Ta oli juba siis proff sellel alal.

 Imelik on see, et kui praegu loen ta luuletusi, siis need ehk ei olegi nii-nii tehnliliselt meisterlikud, aga tookord kõlas elavas ettekandes küll täitsa hästi. Mitu blogijat on juba arvustada võtnud, kõik on justkui ära öeldud, mistap ei jäägi üle muud, kui nõustuda teistega. Jah, riimluuletuste rütm läheb lappama, jah, esineb kirjavigu. Kõige paremini tabas asja ära Margit oma blogis, võib-olla on autor tõesti natuke räpi mõjusfääris, no mine tea.
Põhimõtteliselt on tegemist Sveta Grigorjeva eakaaslasega, ka Jan on Tallinast, tema tuleb nimelt Mustamäelt. Need on nagu kaks Talllinna, aga üks baar, mis mõlema tekstides leiab mainimist, kannab nime  "Levist Väljas", tore teada, et see koht veel tegutseb. Kunagi olen isegi seda külastranud.

Raamat ise selline, kuidas nüüd öelda, kerge huumoriga meeleheitel poissmehe pruudiotsingud tutvumisportaali vahendusel. Kusjuures tekstikogu tugevuseks võib pidada teemaühtsust, harva juhtub, kui nii ühes voolusängis võivad sõnad kulgeda, kiidan tegijat. Debütandi kohta on huvitav veel see, et Jan ei ole ise kunagi Poognas oma luuletusi jaganud, samuti ei kuulu ta värskerõhklaste leegioni, Janil on selleks oma blogi, kus tekste avaldada. Et üllatust vähendada, siis hoidun ta blogi lugemast, muidu satun veel lugema luuletusi enne, kui need trükivalgust näevad. Kuhu auotr edasi liigub, ei julge ennustada, aga loogilise jätkuna naiseotsingutele võib selleks olla nt mähkmeralli ja hapu näoga magamatusest töölejõudmise periood, elame-näeme.

Peale kuuendat õlut

Peale teist õlut praegu ja siin
olen oluliselt kõvem kui pronksist kuju.
Olen parem meelelahutaja kui Laua viin.
Mu seksapiilsus on saavutanud naissugu halvava mõju.

Peale kolmandat õlut muutub iga nali naljaks.
Millegipärast tõmban klubis ülakeha paljaks.
Peale seda on iga naine ilus ja kuum,
olgu ta kuitahes labane ja suur.

Mina olengi kõige kõvem vend.
Lähen peegli ette ja imetlen end.
Ma olen stiilsem kui hipster Kalamaja tänavanurgal,
elukogenum kui poliitbroiler Tallinna palgal.
Täpselt sellisena kujutan ette end.
Peale kuuendat õlut olen mina kõige kõvem vend.

Aga järgmisel hommikul ma värisen.
Valetan endale, et see polnud päriselt.
Luban emale, et oli, mis oli,
aga enne 50. eluaastat ma välja ei koli.
(lk45)

Raadioringfm

Lugemiselamused

Triinuraamatud

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.