Guff is travelling



LV 46. Mõni võõrkeelne raamat, millega hakkama saad (Kasvõi üle kivide ja kändude. Sõnaraamatu abil, google translatori abiga vms.)

Guff is travelling. Санкт-Петербург. "Oкей". 1994. 52lk.

Et inglise keelega on mul nii, nagu on - "Hello! How are you?" - "Hi! I´m fine, thanks. And you?". Siis google tõlke abiga sai isegi see lasteraamat loetud. Lugu räägib siis loomadest, kes elavad maagilises metsas. Need on loomad, kes räägivad inimkeeli, sõidavad auto ja paadiga ning peavad lausa poodi. Peategelane on koer Guffi, kes sõidab puhkust veetma jõe jäärde. Tee peal jääb ta nõnda uniseks, et korjab sõbra asemel kogemata ühe võõra koera haagissuvila peale, aga see selgub alles hommikul. Õige sõber eksleb samal ajal metsas ringi, kuid lõpuks saadakse siiski kokku ja jutt lõpeb hästi.

See on üks imelik ja samas tore raamat. Kuskil ei ole märgitud lehekülje numbreid ega autori nime. Ainus nimi tiitellehel on kunstniku oma, Mаксим Kиселев. Tõsi, pildid annavad palju juurde, mis on lasteraamatu puhul ju eriti oluline. Isegi laenutuskaart on veel siseküljel alles, mida nüüdsel ajal enam ei kasutata. Viimane laenutus on tehtud aastal 98. Tekst on 5.-6. klassi jaoks ning kakskeelne, kirjutatud nii vene kui ka inglise keeles. Sedasi keelt õppida võib olla täitsa meeldiv. Kuigi ma vene keelest ka suurt ei mäleta, tundub inglise keel, mida olen vaid kolm aastat õppinud, siiski lihtsam olema. Poole raamatu peal läks lugemine ka juba ilma sõnastikuta. Eks lauseid oli samuti vähe, viis-kuus kahe lehe peale. Arvan, et inglise keele õppijaile võivad sellised raamatud olla täitsa kasulikud.

Üks leid siis veel raamatust. Näib, et väljend, "pole minu tassike teed" on laen inglastelt. "Well, it´s not my cup of tea". Nii ütles kass Merry, kui ta keeldus jõe äärde minemast.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.