Mööda netti

 Andrus Kivirähk.  Rehepapp ehk november.  Varrak.  2006. 200lk. Selle raamatu kuulsus käib küll pikalt tema ees, aga lugema sattusin teda alles nüüd. Isegi filmi, mis oli paras hambavalu, jõudsin enne ära vaadata. Nüüd on asi muidugi parem, mõned filmist arusaamatuks jäänud stseenid loksusid lugemise ajal paika ja tegelased said pisut jumet juurde. Raamatut on juba nii palju arvustatud, et ega siin midagi suurt lisada enam olegi. Sisu on ju teada tuntud – külaelu oma rõõmude ja muredega, noh, muret on muidugi rohkem. Autor ei ütle küll kordagi, mis aega ja kanti ta tegevuse viib, aga julgen oletada, et ajastu on umbes tuhat kaheksasada kopikatega, koht võib olla igal pool ja mitte kuskil, eks lugeja ise otsusta, kuhu ta sündmustiku paigutab. Tegelasi on üllatavalt palju, neid jagub nii taludesse, mõisa, kui metsa tontide ja kodukäijate näol ringi töllerdama, et võttis algul kohe kirjuks silme eest, uhh! See on justkui etnoõudus juba. Kahjuks ei ole ainult värve, kun...

 Eduard Vilde. Kui tuli tähendus... Eesti Raamat. 1964. 516lk. Viimane kord, kui raamatukogus käisin, märkasin, et seal on midagi teisiti. Ukse kõrvale oli toodud riiul, kus seda varem mitte ei olnud, ja üks huviline juba uuris, mida tema sisaldab. Käisin siis oma tiiru ära ning tagasi tulles peatusin ka ise tolle riiuli ees, et asjasse lõplikku selgust tuua, millega tegu on. Parema arusaamise huvides leidsin viivitamatult paar silti, mis jagasid teadaannet antud nähtuse kohta. Esimeselt sain lugeda, et "Oktoober on eesti kirjanduse kuu", teine silt aga jagas heasoovlikku nõuannet "Võta kaasa". Vaatasin pealkirjad kiiruga üle, sest ega`s neid teoseid palju olnud, puha 20. sajand oma ilus ja valus.  Miks ka mitte, mõtlesin, kes minevikku ei mäleta, jääb paljust ilma. Eduard Vilde raamatu kaas jäi silma sellega, et ta õigupoolest millegagi silma ei torganud. See on hall, kahvatu ja ilmetu nagu nõukaaeg, ainult kuldsed tähed viitasid millelegi enamale. Kooliajast tuli ...

Tiina on hea inimesena inetrentist otsinud üles need blgid, kus tehakse juttu raamatutest. Nüüd on nimekiri ühes kohas olemas ja kerge vaevaga leitav. Olgu siis link siin ka saadaval, et kui vajadus tekib, ei pea hakkama nõela heinakuhjast otsima.   Lugemissoovitus

H. P. Lovecraft. Pimeduses sosistajad. Tlk Sander Kingsepp, Marek Laane ja Leo Metsar. Elmatar. 1996. 288lk. Selle raamatuga kohtumine oli nagu... astuks ajamasinasse. Head vanakooli õudust on siin kaante vahel tervelt seitsme jutu jagu. Et kirjanik on populaarne, sellest räägivad juba kulunud kaaned. Howard Phillips Lovecraft (1890 -1937) jõudis oma lühikese elu jooksul üpris palju kirjutada. Muuseas, tänavu möödub 130 aastat tema sünnist.  Kuid jutud, kui lühidalt teha, siis räägivad nad maavälisest rassist, mis on kunagi Maal elanud, hiljem kõrvale tõrjutud, aga nad on valmis tagasi tulema. Selle müüdi või legendi nimi on mõistagi Cthulhu.  Loomulikult on Lovecraft saanud mõjutusi oma eelkäjatest. Esimese jutu (Kõrvalseisja) oleks võinud nt, nagu Jüri Kallas eessõnas ütleb, kirjutada Edgar Allan Poe`. See on huvitava vaatenurgaga jutt, kus puänt lajatab ikka sajaga. Lovecrafti kohustuslikku arsenali kuuluvad muidugi nii vanad raamatud, lossid, keldrid, käigud kui rotid....

Olend väljastpoolt meie maailma.  Tlk Jüri Kallas, Sander Kingsepp,  Marek Laane ja Leo Metsar. Elmatar.  1995. 272lk. Sügis on just paras aeg, et lugeda midagi tumedat või sünget. Tõsi, õues saab veel olla, kuid see ei ole enam suvine olemine, kui päevad olid pikad ja ööd valged. Aga mis võiks praegu tunduda parem, kui soojas  toas end raamatuga kerra tõmmata ja lugeda... Mis võiks sügishooaja alustamiseks olla parem kui õuduskirjandus? Krimkad, aga eks ole needki piisavalt kõhedad.  Et lugemata raamatute lünka täita, valisin sedapuhku jutukogumiku kirjastuselt Elmatar.  Numbrite keeles väljendudes leidsin sellest antoloogiast 13 lugu, mille esmailmumine jääb vahemikku 1891-1936. Kui kaks viimast laastu välja arvata, võib, pilku kõrvale pööramata öelda, et tegemist on korraliku novellikoguga. Autorkond on otse loomulikult tundmatu, et mitte väita unustatud, kuid seda ainult valdavalt, mõni nimi oli tuttav, mõnda olin isegi varem lugenud, aga see selleks. K...

Hajo Seppelt. Spordi vaenlased. Tlk Helle Blum. Äripäev. 2020. 352lk. Kõrvalt vaadates on sport küll suur emotsioonide kaskaad, aga mis toimub tegelikult, n. ö. kulisside taga, kui palju on seal tõde või pettust, sellest räägib see raamat ausalt ning varjamatult. Hajo Seppelt on Saksa ajakirjanik, kes alustas spordireporterina juba 80ndatel keskel. Viimased aastad töötab ta ARD kanali juurde moodustatud grupis, mis ainult dopingu juhtumitega tegelbki. Ja neid juhtumeid temal juba jagub, oma kommentaare on tal ka suuremate organisatsioonide, nagu IAAF, FIFA, ROK ja WADA (Maailma Antidopingu Agentuur) kohta öelda. Arusaadavalt keerleb kogu karusell raha ümber, aga et see nii kaugele on läinud - masendav. Paraku saab vaid nentida, et inimelu maksab seal areenil veel kõige vähem.  Uuriva ajakirjanikuna liigub Seppelt maailmas palju ringi. Nii tulevad jutuks Keenia jooksjad, visiit Põhja-Koreasse ja Venemaa külastused. See, mis toimus Venemaal, oli juba lausa uskumatu. Seda tunnistab ka...

  Michael Crichton. Andromeda. Tlk Rein Saluri ja Enn Soosaar. Eesti Raamat. 1975. 240lk.   Ühes tuntud filmis ütleb Simon Simonet hämmeldunult võõrast objekti vaadates: „See on midagi sõjalist või kosmilist“. Umbes selline tunne valdas mindki, kui alustasin Andromedaga. Juba kaanepilt on siin kummaline, mingi mehe pea, linnud, varjud ja sinine taust, ei no mida! Lugedes loksusid detailid muidugi paika, aga esmamulje oli pelutav ning ei saa ma salata, omamoodi meelitav ka. Tagantjärgi võin juba öelda, et tegemist on katastroofi looga teadusulme kullafondist. Autor talutab lugeja käekõrval läbi viie päeva, kui teadust tabas kriis. Tegevus toimub 1967. aasta veebruaris USAs, kus juba mõnda aega on edutult otsitud maavälist eluvormi. Romaan algab, kui ülese saadetud satelliit toob Maale naastes kaasa uue eluvormi, mis ohjeldamatult kiiresti hakkab levima ja tapma. Kuid „teaduslikel eesmärkidel“ oli selliste juhtumite uurimiseks ehitatud Nevada hõredalt asustatud piirkonda maa...