Rehepapp
Andrus Kivirähk.
Rehepapp ehk november.
Varrak.
2006. 200lk.
Selle raamatu kuulsus käib küll pikalt tema ees, aga lugema sattusin teda alles nüüd. Isegi filmi, mis oli paras hambavalu, jõudsin enne ära vaadata. Nüüd on asi muidugi parem, mõned filmist arusaamatuks jäänud stseenid loksusid lugemise ajal paika ja tegelased said pisut jumet juurde. Raamatut on juba nii palju arvustatud, et ega siin midagi suurt lisada enam olegi. Sisu on ju teada tuntud – külaelu oma rõõmude ja muredega, noh, muret on muidugi rohkem. Autor ei ütle küll kordagi, mis aega ja kanti ta tegevuse viib, aga julgen oletada, et ajastu on umbes tuhat kaheksasada kopikatega, koht võib olla igal pool ja mitte kuskil, eks lugeja ise otsusta, kuhu ta sündmustiku paigutab. Tegelasi on üllatavalt palju, neid jagub nii taludesse, mõisa, kui metsa tontide ja kodukäijate näol ringi töllerdama, et võttis algul kohe kirjuks silme eest, uhh! See on justkui etnoõudus juba. Kahjuks ei ole ainult värve, kuna tegevus toimub novembri kuu jooksul, on ilm kogu aeg kas pilves, tuuline, märg, ligane, lörtsine või jahe. No anna kannatust, kaua võib. Ja suurem aur läheb sellele, kes suudab külaelanikest rohkem varanatukest kokku krahmata, teist üle trumbata või muul moel rumalusega silma paista. Korraks tuli ka romantilist hõngu, kui kubjas Hans mõisapreili akna taga käis õhkamas, aga ei antud sellelegi unistusele võimalust täituda. Millega siis raamat tegeleb? Eks ta eestlast portreteerib, sellised me oleme, mis parata. Ahnus pole kuhugi kadunud nüüdki… õnneks on ka armastus kuskil olemas. Veider küll, aga ma ei olegi Kivirähki peale paari lühipala varem lugenud. Korra üritasin kuulata audioraamatut „Mees, kes teadis ussisõnu“, aga jäin kuskil poole peal magama ja sinna ta jäi. Seda raamatut pean paremaks, mitte, et ta tippude tipp oleks, aga vastu ka ei hakanud. Kirjutatud ei ole üldse halvasti, ma ei tea, mis selle stiili nimi on, kuid sõnaga lobe võib seda iseloomustada küll. Kergesti loetav, kohati sai ka naerda, nii et soovitan, kel veel lugemata, filmist üksi jääb väheks. Foto: Kairit Leibold/ERR.
Kommentaarid
Postita kommentaar