Pimeduses sositsajad

H. P. Lovecraft.

Pimeduses sosistajad.

Tlk Sander Kingsepp, Marek Laane ja Leo Metsar.

Elmatar.

1996.

288lk.

Selle raamatuga kohtumine oli nagu... astuks ajamasinasse. Head vanakooli õudust on siin kaante vahel tervelt seitsme jutu jagu. Et kirjanik on populaarne, sellest räägivad juba kulunud kaaned. Howard Phillips Lovecraft (1890 -1937) jõudis oma lühikese elu jooksul üpris palju kirjutada. Muuseas, tänavu möödub 130 aastat tema sünnist.  Kuid jutud, kui lühidalt teha, siis räägivad nad maavälisest rassist, mis on kunagi Maal elanud, hiljem kõrvale tõrjutud, aga nad on valmis tagasi tulema. Selle müüdi või legendi nimi on mõistagi Cthulhu.  Loomulikult on Lovecraft saanud mõjutusi oma eelkäjatest. Esimese jutu (Kõrvalseisja) oleks võinud nt, nagu Jüri Kallas eessõnas ütleb, kirjutada Edgar Allan Poe`. See on huvitava vaatenurgaga jutt, kus puänt lajatab ikka sajaga. Lovecrafti kohustuslikku arsenali kuuluvad muidugi nii vanad raamatud, lossid, keldrid, käigud kui rotid.  Arvata võib, et noor Stephen King on saanud jutust "Rotid müüri taga" inspiratsiooni, kui kirjutas oma jutu "Jerusalem`s Lot". 

Kuigi jutud ei ole väga pikad, vajas lugemine ometi aega. Stiil on Lovecraftil kuidagi pikaldane, pinget keritakse küll, aga see käib tasa ja targu, mitte kärts-mürts. 

"Kui ma olin kardetava kirja kõrvale pannud, suutsin mõista hirmu, mis oli sundinud ta kirjavahetusse astuma, ning olin valmis tegema midagi, mis hoiaks inimesi eemal neist metsikuist kummituslikest künkaist. Isegi praegu, kui aeg on tuhmistanud muljeid ja muutnud poolküsimused isiklikuks kogemuseks ja kohutavaiks kahtlusteks, on Akeley selles kirjas kohti, mida ma ei saa tsiteerida või isegi ümber jutustada." (lk 129, Pimeduses sosistajad)

Aga ikkagi, oli hirmus, oli jube, soovitama ei hakka, kes teab, see teab. Pilt autorist on laenatud lehelt deviantart.com. Brown Jenkin on inimrott, kes esineb jutus "Ulmad nõiamajas".

BAAS