Lino Aldani. Kaevandus.



 Lino Aldani. Kaevandus.

Tükati justkui kosmoselugu, aga see on pigem selline hoomatav taust kui rännak tähtede poole. Minajutustaja kurdab siin oma kurba saatust, mis on toonud ta pärast kahes sõjas osalemist ja käe kaotamist kuskile võõrale, kõle-külmale planeedile kaevandusse vangivalvuriks. Vestlused kolleegiga on jutukese keskmes, et kuna tingimused on rasked ja naine kodus kamandab, siis tuleb ju kuidagi auru välja lasta, kiruda valitsust ning ilma, mis on ilmast ilma ilmatu jäine. 

Itaalia ulme on minu jaoks suht tume maa või valge laik kaardil, aga huvitav oli seda avastada ikka. Eks ta vähe sotsiaalkriitiline, irooniline ja allegooriline vahepala ole, mis on samas kirja pandud täitsa loetavalt. Jutt, mida loed ehk kümme minutit, kuid paneb mõtlema pikemalt. Ja kes on kinnipeetavad, seda ei saa muidugi puändi pärast öelda, aga ulme jaoks on see jälle vajalik, nii et kes soovib, see otsib ja leiab ja loeb.  


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Mihhail Bulgakov. Koera süda.