Stephen King. Öine vahetus.

Stephen King. Öine vahetus.
Tlk Andreas Ardus, Kristi Kartašev,
Eva Luts, Raul Sulbi ja Silver Sära.
Fantaasia. 2019. 412lk.

Öine vahetus on Stephen Kingi esimene ja ühtlasi parimaks hinnatud kogumik, mis ilmus 1978. aastal, ning koondab kokku 20  lühijuttu. Juba fakt ise, et ta üldse neid kirjutas, oli üllatav. Rohkem on ta tuntud ikka romaanidega. Ja väide, et King on õuduskirjanduse kuningas, on ainult mündi üks külg. Siin kogumikus leidub neidki jutte, kus üleloomulik element sootuks puudub (Karniis, Ühinenud mahajätjad, Redeli ülemine pulk, Naine palatis). Ja ometi ei muuda see õuduse puudumine neid vähemväärseteks, pigem vastupidi. Noor Stephen King katsetas kirjutamist ka elulistel või siis reaalsematel teemadel, ei saa salata, tulemus on väga hea. Üldse on ta tehniliselt tugev kirjanik.
Kirjutada valmis jutt, kus on tegevus, tegelased, pinge kruttimine, konflikt, pööre - see on novell par excellenc. Öelda nende kohta novell on ka üks väheseid märksõnu, millega ühe mütsi alla seda kogumikku venitada võib, sest, nagu juba mainitud,  jutud on kõik eriilmelised. Nii et soovitada võib seda ka neile, kes õudust mingil põhjusel pelgavad. Muuseas, selle õuduse kohta on Kingil oma teooria ka, millest ta eessõnas natuke katteloori kergitab.

Kuna kõik jutud on heal tasemel, huvitavad ja paeluvad, oli lemmikute valimine päris keeruline. Ühtegi nõrka lugu siin ei olegi. Aga kui üldse seda tänamatut valikut teha, siis jäävad lemmikuks kaks novelli: Jerusalem`s Lot (see on ilmselt tänuavaldus E. A. Poe`le, tema sünget meeleolu on siin tabatud ehedalt. King on ise ka öelnud, et me oleme Poe` lapsed, vot nii!). Teine lemmik on "Maisi lapsed", eelkõige tegelaste ja atmosfääri tõttu, mis on piisavalt tülgastav, et tekitada kõhedust. Kuid head on ka teised jutud. See veokate "elluärkamine" jutus "Veoautod" tõi
nt meelde stseeni ühest teisest loost. Kogumikus "Lilled Algeronile" oli üks  jutt "Kes suudad asendada inimest?" (Brian Aldiss), seal ärkasid ka masinad ellu ja hakkasid inimesi otsima, kui karavan hakkas põhja poole liikuma, siis üks masin pidevalt korrutas: "Mul on hea tagavara tuuma lõhkeainet." Aldiss tegi vist nalja tookord, aga King on muidugi King, temal ikka veri lendab ja lootust eriti pole, karm värk.

Et ühegi ulme LV punkti alla see raamat mul enam ei mahu, lisan, et
tegemist on ulmekirjandusega. Ühtlasi pean tunnistama: raamat väärib
Stalkeri tõlkeauhinda. Avaldada head lühiproosat, jah, kirjastus Fantaasia, hoidke sama kurssi.

Meiemaa.ee

Triinu raamatublogi

Tallinna keskraamatukogu kirjandusblogi

Sportinsider