Helvi Jürisson. Sputnikute nääriöö.
Helvi Jürisson. Sputnikute nääriöö. Eesti Raamat. 1967. 24lk.
Otse loomulikult olin hämmingus, kui hakkasin otsima raamatut punki
alla ulmeluule. Eraldi annab neid sõnu vaagida küll nii ja naa, et
on ju luule vahel „ulmeline” ning eks need ulmekirjanikud kipuvad
ka „luuletama”, aga liitsõna ulmeluule! See on midagi ootamatut.
Kuid tänu taevale on olemas lastekirjandus. „Sputnikute nääriöö”
läheb muidugi veel kaugemale, siin viiakse lugeja lausa taevaste
taha ehk kosmosesse. Kätte jõuavad näärid. Maa ümber tiirutavad
sputnikud tahavad seda tähistada väikese koosolemisega. Nii siis
saadaksegi kokku Kuu peal, hakatakse koristama ja lõpuks pannakse
pidu püsti. Samal ajal loevad lapsed kodudes salme ja saavad kinke,
kõik on rahul. Ja need Olev Soansi pildid, need ajasid suisa naerma.
Lahe. Võiks veel olla LV punkt, raamat, millest postitamine võttis
kauem aega, kui selle lugemine, sinna sobiks see samuti.
Tähetornis onu Ploomil
meie tuntud astronoomil,
töötasid kõik
nupugrupid,
kuumasid kõik juhtmejupid.
Aga teateid vastu võttes
oli onu Ploom nii mõttes.
Ning ta kirjutas siis töö:
„Sputnikute nääriöö”.
Kommentaarid
Postita kommentaar