Uno Leies. Tipp ja Täpp.

Uno Leies. Tipp ja Täpp. Eesti Raamat. 1986. 40lk. Pildid joonistanud Helvi Tikand.

Uno Leies (1931-1988) oli eesti lastekirjanik, keda ma varem ei olnudki lugenud. Wikipedia otsing annab tulemuse, mida sirvides tuleb meelde küll, et olen tema tegemistega tuttav hoopis ekraani kaudu. „Hunt Kriimsilm”, „Vembu ja Tembu”, „Tammetõru seiklused” ja see hirmutav „Nõiakivi”, neid sai kunagi ikka vaadatud, sest ega midagi väga vaadata polnud. Lapsepõlv ENSVs – siis olid mänguasjad rauast ja Salvo kelk sõideti ribadeks. Aga lugemine jäi toona üldse kuskile kaugemale,  kuid seda rohelist raamatukaant siiski mäletan. Nüüd on ta ringiga, mitmes raamatukogus mahakantuna, mu lauale ometi jõudnud. Tegelikult on Tipp ja Täpp ka ekraanil ülesastunud, aga mitte ei meenu, et oleksin vaadanud. Mingi kommisöömise laul vaid meenub. Kuid mäletan seda teist versiooni, kus kaks täiskasvanut olid lastekostüümid selga ajanud ning keerasid Kreisiraadios vinti üle, aga see selleks.

Siit raamatust leiab kümme lühilugu, milles on peategelasteks nukulapsed Tipp tüdrukuna ja Täpp poisina. Nende vanust ei saa määrata ja ega nad eriti muutu ka, kuid välise sarnasuse järgi otsustades on Tipp Täpiga täpipealt üheealine. Nad käivad igal pool koos – metsas, rannas, aias, linnas ja isegi kosmoses. Värvilisest kilekotist tehti skafandrid selga ning lennati Kuule. Küll oli see Nõukogude inimene ikka leidlik, aga mis sa ikka ära teed, kui kihk on minna. Nagu heas lasteraamatus kohane, räägivad loomad omavahel ühist keelt ja on suured sõbrad, kusjuures inimesi siin ei olnudki. Olid oravapoisid Niks, Naks, Triks ja Traks, jänesed ning koer Muri. Raamat on lastele, 1. - 2 . klass ja seega väga lihtsalt kirjutatud, milleks ikka asja keeruliseks ajada. Eriti kõnekad on muidugi Helvi Tikandi pildid,  milleta ei kujutaks seda raamatut ettegi. Kui esimeses jutus teevad Tipp ja Täpp nalja, et saaks naerda, siis järgnevates juttudes on juba ka õpetlik iva sees. Samas ei hakka Leies moraali lugema, nt et ära mine punasega üle tee. Tema pigem näitab ja teeb seda parasjagu muhedalt, mis tegi ka lugemise mõnusaks.