Jaan Tätte. Näidendid.

LV 16. Rahvusvahelise kirjandusauhinna võitnud teos.

Jaan Tätte. Näidendid. Tallinna Linnateater. 2002. 240 lk.

Sel raamatul on positiivse üllatuse mekk man. Jaan Tätte (1964), mida ta ka ei teeks, on ikka jätnud sündsalt muheda mulje. Olgu ta filmis või suvetuuril, merereisul või saarevaht, kuid mingi looduslähedus kuulub juba tema olemisse. Kuigi laiemas ringis tuntakse Tättet kui lauljat – laulukirjutajat, on tal aastast 2002 ette näidata Balti Assamblee kirjanduspreemia hoopis näidendite eest. Et autoriõiguse seadusega ei tohi sellest raamatust Jaan Tätte loata mitte midagi kirjutada, siis ega palju siin lisada nagu ei tihkagi. Mine tea, mis tehakse, viiakse veel nädalaks soolaputkasse vms. Aga oli hea, meeldis, 5/5, pani mõtlema, jaa. Fakti mainimise huvist lihtsalt märgin ära, et kaante vahelt leiab neli näidendit: „Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest” (1998), „Sild” (2000), „Palju õnne argipäevaks” (2001) ja „Tere!” (1997).