Otfried Preussler. Krabat
Otfried Preussler. Krabat.
Saksa
keelest tõlkinud Linda Ariva.
Eesti
Raamat.
1982. 152lk.
Elas kord üks poiss, kelle nimi oli Krabat. Varakult,
juba 14 aastaselt lahkus ta oma kasuvanemate juurest, et minna avastama laia
maailma. Tema rännutee viis teda Koselbruchi vesiveskisse, mida pidas musta
maagiaga tegelev Meister. Raamat räägibki sellest, kuidas Krabat veedab veskis
kolm aastat. Selle aja sisse mahub kõiksugu juhtumisi: uued sõbrad, tüdruku
leidmine ja, mis siin parata, paari sõbra hukkumine.
Usun küll, et muinasjutte on vaja. Need ikka viivad
kuhugi kaugele ära ning tuletavad midagi olulist jälle meelde. Samuti oli siia
juttu külvatud üksikuid teri. Nt: „Vihas lausutud sõnadel pole kullakaalu.“
(lk64) Jaa, sõnadel on kaalu, ja mitte vähe, neil isegi on mõju ning teinekord
jõud taga. Pean veel lisama, et raamat on paras kapsas, mis räägib juba ise
enda eest. No ja Meister oli loomulikult paras tõbras, aga tegevus toimus
keskajal, ja eks siis oligi lapstööjõu ärakasutamist kindlasti rohkem. Kuid lõpuks
ikka hea võitis halva, nii et lõpp hea, kõik hea. Lugeda oli täitsa mõnus. Juba
nimi on hästi valitud, Krabat, see meenutab natuke ühe vokaal-instrumentaal ansambli
nime, Black Sabbath.
Seda raamatut on lihtne soovitada. Viimasel lehel on
mustvalget kirjas, et see on keskmisele ja vanemale koolieale. Aga suviseks
lugemiseks sobib ka teistele.
Kommentaarid
Postita kommentaar