Ursula K. LeGuin. Pimeduse pahem käsi.
Pimeduse pahem käsi.
Tlk Krista Kaer.
Eesti Raamat.
1981. 224lk.
Kauges tulevikus ja kauges kosmoses on planeet nimega Gethen. Karmi kliima tõttu nimetatakse seda ka Talveplaneediks, mis aga ei takista seal tsivilisatsiooni olemasolu. Gethenil elavad inimestega üsna sarnased asukad, geteenlased, kelle seksuaalfüsioloogia on küll unikaalne, kuid ometi ei puudu neilgi omad valitsejad ja valitsetavad, piirkonnad ning riigid. Nimetused on muidugi teised kui Maal, aga põhimõte on sama. Peategelane, Maalt saabunud Genly Ai, on Talveplaneedil veetnud kaks aastat missiooniga veenda geteenlasi ühinema Oikumeeni ehk teiste planeetide ühinguga. Kõik ei laabu just plaanipäraselt, Ai satub poliitiliste intriigide keskele, istub vangis, põgeneb ja lõpuks viib oma plaani läbi raskuste siiski ellu.
Isikliku väljakutse raames "minu esimene" jõudsin ka selle raamatuni. Natuke märgiline on veel see, et ma pole varem ühegi naisautori ulmeromaani lugenud. Tundub, et naised kirjutavadki natuke teistmoodi, kui ühe autori pealt nõnda iseloomustada üldse võib. Ütlen siis otse, madinat oli vähe, mistap kippus kohati venima. On see nüüd puudus või voorus, ei üht ega teist, eks see räägib rohkem lugeja ootustest kui raamatu enda väärtusest. Aga et lugemine ei ei olnud niivõrd pinev, oli see hoopis huvitav. Kui selle alguse sasipuntrast, intriigitsemiste, teisisõnu: lihtsa asja keeruliseks ajamisest end läbi närisin, muutus lugemine juba paeluvaks. Maailm, mille autor on loonud, oli kummastav, mitte et ise tahaks sinna sattuda, vaid meeldiv oli seda kõike tajuda. Oli see nüüd tahtlik viide või lihtsalt viibe, aga äratundmist leidsin nt selles lauses. "Võõra nime kasutamine tekitab minus tuska, kuid miski muu ei saa mind päästa ega viia risti läbi kogu Orgoreyni Läänemere kaldale." (lk135) Kui ühel päeval võivad Marsil õitseda õunapuud, miks ei või siis Gethenil olla Läänemeri, ikka võib.
Kogu selle arutleva ja sisemonoloogile kalduva teksti hulgas oli ka häid mõtteid, nagu see: "Ometi lisas ta täpsustuse: "Inimene, kes halba valitsust ei põlga, on narr. Ja kui maa peal oleks olemas selline asi nagu hea valitsus, siis oleks selle teenimine suur rõõm." (lk154) Eks see raamat räägibki võimust, reetmisest, sõprusest ja erinevate kultuuride põimumise võimalukkusest. Kas nüüd just soovitan lugeda, pigem mitte. Kel ulmehuvi on, neil on see ilmselt ammu loetud, ja kel lugemata, võib-olla tasuks mõnest teisest Ursula LeGuini raamatust alustada. "Pimeduse pahem käsi" kuulub kuulub suuremasse tsüklisse, milles on veel kolm romaani peale selle. Oli üks nukker ja jäine raamat.
Kommentaarid
Postita kommentaar