Rex Stout. Linnavurle surm

LV 39. Raamat kirjastuse Elmatar sarjast “Öölane”

Rex Stout. Linnavurle surm. Tõlkinud Jaan Kabin. Elmatar. 2001. 208lk.

Nero Wolfe ja Archie Goodwin tegutsevad taas, et lahendada kuritegusid. Sedapuhku on sündmuspaik linnast väljas. Toimus mõrv, süütu mees istub pogris, aga Goodwin on juhtumit uurides pisut pigis. Appi tuleb Wolfe ning seab õigluse jalule.

Vihmase pühapäeva ja sooja kohvi kõrvale täitsa mahe lugemine. Mõrvarit ma muidugi ära ei arvanud. Arusaamatuks jäi ka selline asi: „Õhtuid võib sisustada piinoklimängu, raamatute, ajakirjade või ajalehtede lugemisega...” (lk37) Mis asi on piinoklimäng? Kontekst ei andnud samuti mingit selgitust. Kes neid ameeriklasi teab, millega nad seal 60-ndate lõpus võisid tegeleda. Aga see Wolfe näikse küll olevat selline „easy” tüüp, et teeb, mis tahab. Oleks selliseid vaid rohkem.

„Naine oli ukse avanud ja sisse astunud. Me neljakesi tõusime püsti. Komme püsti tõusta, kui naine sisse astub, on Montanas vanem kui Manhattanil, ja kui juba Mel ja Emmet seda tegid, tõusime ka Pete ja mina. Wolfe jäi istuma. Ta ei tõuse peaaegu kunagi püsti, kui naine kontorisse astub, ja ta oli viimase kolme päeva jooksul rikkunud nii palju reegleid, et talle pakkus tõelist rahuldust vähemalt ühestki oma reeglist kinni pidada.”(lk140) Pilt netist.