Margus Sanglepp. Nõiatants.
VV 47. Raamat eesti autorilt, kelle perenimi algab sama tähega kui sinu perekonnanimi.
Margus Sanglepp. Nõiatants. Tänapäev. 2017. 208lk.
Kurjus on ilmas ja headus on ilmas – laulis üks nõid „Nukitsamehe” filmis. Just, nõiajahist on juttu ka siin raamatus. Tegevus toimub Eestimaal 17. sajandi lõpul pärast seda, kui maad on laastanud katk, nälg, sõjad ning võim kuulub Rootsi kuningale. Nõidade põletamised olid küll möödanikku jäänud, aga ebausk oli visa kaduma. Leidus veel neidki, kes iga ebaõnnestumise või halbade juhuste kokkulangemise taga nägid ikka sarviku karvast kämmalt. Ja siis saabub kolkakülla paganate keskele uus pastor, kes alustab nõiajahti. Hiljem selgub, oi jah, pastor ei olegi see, kellena end esitles, asi võtab sootuks kriminaalse kursi. Talupoegkond aga tahab rahus elada, või muidu!
Tagakaanelt: Aastatest 1520-1818 on andmeid 218 nõiasüüdistusest ja 65 inimese surma mõistmisest...
Üsna mõnus lugemine oli. Nagu tavaliselt, siis pikema proosaga ma kohe tuult purjedesse ei saa. Ehk siis: ära otsusta kaane järgi, ära otsusta esimese kümne lehekülje järgi – too kõnekäänak tuletas end taaskord meelde. No jäi algus pisut takerduma, sisseelamine võttis aega, oli ju vaja ikkagi teha ajahüpe nelja sajandi taha, aga pooleli ka ei soovinud jätta. Eks ajaloolise romaaniga juba on nii, et sinna tuleb lisada kirjeldusi olustikust, kuna see on lihtsalt vajalik.
Aga neid ebausu rudimente, usu või ära usu, on veel siiamaani liikvel, üks, mida minagi kuulnud olen, on nt too:
„Poisslapse sigitamiseks tuleb kirves ja kimp raudrohtu lavatsi alla panna,” teadis Uku öelda.(lk39)
Rahvatarkus tuleb ikka rahva seast.
„Kui naine jätab, siis mees võtab” (lk75)
Kõik ei ole nii lihtne, nagu esmapilgul paistab. Ka ajalugu ei pea olema ainult krõbisevad faktid kooliõpikus, sellest võib kirjutada hoopis kaasahaarva loo. „Nõiatants” saavutas 2016. a kirjastus Tänapäev romaanivõistlusel auväärse III koha. Palju Õnne!
Kommentaarid
Postita kommentaar