2023

Aastal 2023 lugesin 32 raamatut, mis tegi kokku 8804 lk. Eks seda vähe on, aga need on siis need, millest postitus sai tehtud. Ühtegi väljakutset lõpuni ei teinud, kuigi ühe ulmeraamatu fortuuna aitas välja valida. Põhiliselt saigi ulmet loetud, sekka natuke nõukaaegset kraami ka, sest vaheldust on ju vaja. Kui miskit meelde on jäänud eredamalt siis on selleks kevadel loetud Clarke "Tähed ja linn", üks üsna pöörane ulmekas. Eesti autorite puhul... võib-olla on põlvkonnavahetusest ulmes veel vara rääkida ja ega otsest vajadust ka pole, aga nt "Täheaeg 22" justkui lootust annab selles suunas. Ja teisal, kirjastus Gururaamat pakkus oma Ulmeguru sarjaga häid hetki. Kir Bulõtšovi "Professor Kozarini kroon" ja "Minu isa luulud" olid igati väärt lugemised. Eraldi raamatutena tasuks veel nimetada M. Kalmsteni jutukogu "Götterdämmerung" ja Meelis Krafti "Tiuhkamäe" esimest osa.  Samuti on suur üllatus Joel Jansi "Rõngu roimade" ilmumine, muidu nagu ulmik küll, ent näe, korraga krimikirjanik. Arusaadavalt on enamus neist mainituist jutukogud, kuna lühivormide lugemine sobib mulle kuidagi rohkem, aga et on paslik aeg lubadusi võtta, siis proovin edaspidi ka mõne romaani läbi lugeda. Ega`s muud kui kõike head raamatusõpradele ja meeldivaid lugemiselamusi uuel aastal. (Pildi autor Thin_Moon_Line)