Otfried Preussler. Krabat




 Otfried Preussler. Krabat.
Saksa keelest tõlkinud Linda Ariva.
Eesti Raamat. 
1982. 152lk.

Elas kord üks poiss, kelle nimi oli Krabat. Varakult, juba 14 aastaselt lahkus ta oma kasuvanemate juurest, et minna avastama laia maailma. Tema rännutee viis teda Koselbruchi vesiveskisse, mida pidas musta maagiaga tegelev Meister. Raamat räägibki sellest, kuidas Krabat veedab veskis kolm aastat. Selle aja sisse   mahub kõiksugu juhtumisi: uued sõbrad, tüdruku leidmine ja, mis siin parata, paari sõbra hukkumine.

Usun küll, et muinasjutte on vaja. Need ikka viivad kuhugi kaugele ära ning tuletavad midagi olulist jälle meelde. Samuti oli siia juttu külvatud üksikuid teri. Nt: „Vihas lausutud sõnadel pole kullakaalu.“ (lk64) Jaa, sõnadel on kaalu, ja mitte vähe, neil isegi on mõju ning teinekord jõud taga. Pean veel lisama, et raamat on paras kapsas, mis räägib juba ise enda eest. No ja Meister oli loomulikult paras tõbras, aga tegevus toimus keskajal, ja eks siis oligi lapstööjõu ärakasutamist kindlasti rohkem. Kuid lõpuks ikka hea võitis halva, nii et lõpp hea, kõik hea. Lugeda oli täitsa mõnus. Juba nimi on hästi valitud, Krabat, see meenutab natuke ühe vokaal-instrumentaal ansambli nime, Black Sabbath.

Seda raamatut on lihtne soovitada. Viimasel lehel on mustvalget kirjas, et see on keskmisele ja vanemale koolieale. Aga suviseks lugemiseks sobib ka teistele.









Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.