Avameelselt abielust


LV 30. Raamat, mis pole lasteraamat, aga mida mäletad varasest lapsepõlvest.

Martti Paloheimo. Mauri Rouhunkoski. Mirja Rutanen.
Avameelselt abielust.
Tõlkinud Heino Mikk.
Valgus.
1974. 224lk.

Seksuaalalaste teadmiste andmise kohta on öeldud, et seda on parem teha paar aastat varem, kui paar tundi hiljem. (lk13)

Olid toored 90ndad. Üks sõber käis mul külas, nägi riiulis seda raamatut, pööritas silmi,
pani käe mu õlale, mugistas naerda ja küsis: „Sul on SEE raamat või!?”
Mõtlesin, et ja-jah, aga mis siis selles imelikku on? Olin pisut hämmingus. Muidugi ma ei teadnud sellest raamatust midagi. Hiljem lugedes vaatasin, et oi-oi, mida asja. Tookordset lugemismuljet mäletan kui midagi sellist, mis mõjus lausa lammutavalt mu ahtale ilmavaatele. Naiivne romantik minus oli jäägitult veendunud, et tütarlapsed on tehtud suhkrust ja vahust ja maasikavahust, aga siis…

Seksuaalteema küsimused, need olid ikka sellised, et neid nagu ei tihanud küsida kellegi käest. Kodus polnud nendest kunagi juttu, eks see õigustab kaudselt ka raamatu hoidmist elutoa kapiriuulil. Kuidagi punastamiseni piinlik ja ebamugav – rääkimata muust - oli kuulata mõne tuttava tobedat küsimust: „No, kas sul juba pruuti ka on?”. Ah, mine metsa. Koolis hakati antud teemast rääkima alles üheksandas klassis. Kuigi kondoomi banaani peale venitamist ei demonstreeritud, oli selleks ajaks juba midagi kuuldud-nähtud. Sõbrad.

Nüüd, uuesti lugedes, ega ma seda ilma LV punktita poleks ette võtnud, paneb mind imestama see stoiline uljus, mida soomlased valdavad. Nad otsekui rullivad üle tolle aja normidest, ja see avaldab muljet veel aastaid hiljemgi. Eks ma olen natukene eelarvamuste kammitsais küll, aga mulle on millegipärast jäänud meelde, et seks oli ametlikult ENSVs põlualune valdkond. Sellest ei tohtinud avalikult ei rääkida ega veel vähem kirjutada. Kuid siis ilmub kui valguskiir läbi pilkase öö see „Avameelselt...”. Arusaadavalt on tegu raamatuga, mida enamus teab, paljud on lugenud, kuid millest eriti ei räägitud.

Näib, et autorid võtavad oma lõuna-naabrite avitamismissiooni üsna tõsiselt. Kohe alguses antakse mõista, et igasugune valehäbi ning kurejutud on ajast ja arust. Loomuliku koostisosana ei puudu ka see n.ö puust ja punaseks osa, kus tehakse füsiloogilised baasteadmised selgeks. Inimese arenemine, suguküpseks saamine, rasestumine, sünnitamine, elu pärast laste iseseisvumist, haigused ja isegi toitumisnõuandeid ei unustata. Raseda menüü, just, see peab olema vaheldus- ja kaloririkas. Laias laastus võetakse kogu spekter läbi, mis seksuaalsuse alla liigitub.

Kohati oli lugedes küll selline tule-eile-meile tunne. Kas autorid tõesti arvasid, et siinmail elati veel püstkodades, harrastati kammkeraamikat ja lipati ringi loomanahkades. Nii tundsin end, kui juttu tehti pooside valikust, kes siis ei teaks misjonäri asendit, et seda pidi must-valgel seletama. Ja pilte oleks võinud olla, ah õige, need jäid tolli. Lohutan end sellega, et sooviti võimalikult laia sihtgruppi haarata, eks sain isegi valgustatud, mistap pole väga põhjust poriseda, nii et - las olla.

"Igaühel on õigus õnnelikuks saada omal viisil. Just suguelus on armastajate vahel igasugune harjumuslikkus ja tavapärasus aheldav. Tähtis on, et abikaasad prooviksid kõike, mida nad soovivad, ning kiidaks heaks selle, mis neile tundub meeldiv ja nauditav." (lk150)
Kui veel jätkata allavöödlainel, siis meenub üks soovitus, mida lahkelt jagati. Nimelt soovitati olukorras, kus lapsed on väikesed ja pidevalt nõuavad tähelepanu, kuid sugukihku on vaja rahuldada, siis tasub minna vannituppa, uks seestpoolt lukustada ja astuda siis vahekorda. Tundub mõistlik. Aga soomlased võtsid selle malli ilmselt enda eluruumide pealt vaadatuna. Eestis levinud hruštšohvkades olid paraku sellised tikutopsi meenutavad vannitoad, kuhu pidi sisenema külg ees, rääkimata naabritega ühisest pesuruumist.

Ja et mitte ainult magamistuppa jääda, siis on ka sellele lahendus olemas:
"Mees peab hoolitsema selle eest, et viia naine aeg-ajalt välja teise miljöösse ja kohelda teda kui veetlevat naist, mitte ainult kui laste ema, tublit perenaist ja majapidajat. Mõnedele meestele on see täiesti loomulik asi, teised peavad seda eraldi nõuks võtma, sest muidu võib see kiiretes argiaskeldustes hõlpsasti meelest minna. Ka naine peab siin aktiivne olema ja tegema mehele ettepaneku minna näiteks teatrisse või restorani õhtut veetma. "(lk45)

Kui nüüd see kõrvale jätta, et autorid soosivad vaid abielusuhteid, ja mis siin salata, ka konteks on vahepeal muutunud eriti meditsiini alal, siis üldiselt tundub nende hoiak sümpaatne, räägitakse ju vastutuse võtmisest ja tuleviku planeerimisest, kui ees seisab pereloomine.

Täna on olukord muidugi küllastuseni muutunud, igast hästi varustatud kauplusest leiab vastavat lektüüri piisavalt. Kirjutasin huvi pärast ühe raamatupoe otsinguruutu sõna „seks”, vastuseid tuli terve posu. Selgub, et isegi maag Nastja on avaldanud ühe raamatu selle kohta, milles ta ütleb, et seks ja maagia on lähedaselt seotud. Jah, ei saa salata sedagi, et kirjasõna tarbimise peavoolulaines on oma sõna sekka öelda ka esoteerikal... aga see on juba teine teema. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.