Émile Zola. Kuidas surrakse.
LR 5.
Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai.
2018. 48lk

Eelõhtud koduseinte vahel

Viis lühilugu, pildirida või siis lihtsalt juhtumuit sellest,
kuidas inimesed surevad. Juba see sõna "surm" on päris julm.
Aga Zola ei räägi surmast, mis see on, mis saab pärast, kas
sünnitakse ümber või ongi lihtsalt kõik, tema jaoks on see
üks elu osa. Loomulikult laiendab siin lähenemist
Märt Väljataga saatesõna, mis räägib erinevatest surma
kirjeldamistest läbi sajandite. Kui praegu võib jääda mulje,
et surma teema ei ole eriti teema, valdav on ikka edukultus,
siis ajalooline käsitlus annab aimu ka surmast, mis on olnud
nt kodustatud nähtus. Kus lahkunu on paratamatusega leppinud,
lähedased saavad aru, et … memento mori.

Katkend (err.ee)

Raamatumaailmas

Loterii

Laiapea

Trakyllmaprokrastineerinj2lle

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.