Arkadi ja Boriss Strugatski. Tagasitulek.
Arkadi ja Boriss Strugatski. Tagasitulek. Raske on olla jumal.
Tõlkinud Ralf Toming ja Maiga Varik.
Eesti Raamat. 1968. 452 lk.
"Tagasitulek" koosneb 16 lühemast ja pikemast palast, mille ühine nimetaja on Keskpäev, XXII sajand, žanriks on valitud, nagu sisekaanel kirjas, fantastilsed jutustused. See on selline veidi kummaline raamat, kus peategelast, kellele kaasa elada algusest lõpuni, ei ole. Ühe jutu peategelane võib olla ülejärgmises kõrvaltegelane ja vastupidi. Mööndustega võib seda ka romaaniks pidada, samas meenus Bradbury "Marsi kroonikad", kus ei olnud ka ühte suurt lugu, aga see selleks. Ilmselt on Strugatskite juttude paremal tundjal siin rohkem äratundmist, sest mõned nimed võisid kuskil mujal raamatuis ka esineda.
Siin kogus sai siis kohtuda Anjudini kooli kasvandikega, kes unistavad kosmosesereisidest, ja teine suurem sündmus kohe raamatu alguses oli ajahüppesse sattunud kosmoselaeva "Taimõr" Maale saabumine. Kaks ellujäänut, kes reisi on üle elanud, avastavad end järgmisest sajandist. Ühiskonda, kuhu 22. sajandil jõuti, juhib Maailma Nõukogu ja ideoloogiline kompass näitab "õiget" suunda, milleks on arusaadavalt kommunism. Aga selline see vene ulme üks analooge mitteomav suund juba oli. Mis tähendab, et mandunud Lääs oma arusaamadega oli visatud ajaloo prügikasti ("Nagu ütlesid ta sõbrad, rahuldas Kondrjatev talvel oma "kapitalismi igandeid" - andus ohjeldamatule laiskusele." (lk 150-151))
Kuna tekkinud olukorras, kus ületatud on näljahäda ja viletsus, seisavad teadlased rinnutsi uute väljakutsetega. Veenus on küll alistatud, kuid planeedid Pandora, Vladislava ja Leonida ootavad avastamist, samuti jagub tegemist loodusseaduste tundma õppimisel, ning tulnukatega kontakti saamine on suisa algfaasis.
Huvitavaid mõtteid muidugi oli, aga kogu tekst oli kuidagi tuim, kippus venima ja suuremat positiivset muljet ei jätnud. Küll aga on suurepärane romaan "Raske on olla jumal". See viib lugeja kuskile kaugele planeedile, keskaega ja riigipöördekatse keskele. Kas ikka tasub torkida teise tsivilisatsiooni siseasjadesse? Ega ikka ei tasu küll. Üks selline raamat, mida võiks kunagi uuesti üle lugeda, aga mitte niipea.
Kommentaarid
Postita kommentaar