Mann Loper. Kellest luuakse laule.




Mann Loper. Kellest luuakse laule.

Fantaasia. 2016. 334 lk.


John Ronald Reuel Tolkieni  ehk lühemalt  J. R. R. Tolkieni (3. jaanuar 1892 – 2. september 1973) sünnist möödus 2015. talvehakul 123 aastat. See oli oluline sündmus, mis ei jäänud märkamata ka kohaliku autorkonna keskel, sest just siis avaldas Mann Loper oma eepilise fantasy käsikirja "Kellest luuakse laule". Ettevõtmine ei jäänud sugugi märkamata ega kalevi alla lükkamata.  Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel (2015) osutus jutt juba äramärgituks, mis tähendas rohelist tuld, ja olgu veel nii remargi korras mainitud, et võitis tookord romaanivõistluse Armin Kõomägi käsikirjaga "Lui Vutoon". 


Mann Loperi raamatu sündmustik areneb kuskil väljamõeldud saareriigis, oletan, et see koht võiks asuda näituseks hommiku pool maakera. Keiser Yukobura on hinge heitnud, pärijaid tal pole, väiksemad kantsid nääklevad üksteise kallal, kuna puudub ühendav üksmeel, selle asemel lokkab võimuiha. Samal ajal aga asuvad riiki ründma Goromoyaki impeeriumi väed, kes saabuvad üle mere kohale purjetades. Tasakaal on küll rikutud, aga ei ole halba ilma heata, ülekohtule astuvad vastu neli noorukit: Rakio, Yuruki, Sisagi ja Shisame, viimane neist, oh üllatust, on naine, ses üdini meestekeskses maailmas. Ülesanne ei ole neil teab kui lihtne, aga võluvõimete abil saavad suuremad takistused ületatud. 


Vähe sellest, et riik tuleb päästa, tekib särinat ka tegelaste endi vahel. Shisameel tuleb astuda seisuslikku abiellu, aga tema jagab voodit, pardon, koobast hoopis salaja Yurukiga, tehes nii abikaasale, Sisagile, sarvi. Olgu ülejäänud asjadega, kuidas oli, aga midagi säherdust ei oleks küll osanud oodata. Samas oli Yuruki üks õnnestunumaid tegelasi siin romaanis. Noormees, kes jooksis koos hundiga, kelle nahas oli omakorda Iidse vaim, pakkus huvitavat kooslust. Üks asi on veel assotsiatatsioonid, mis viisid mind raamatust üsna kaugele. Kui noor naine hakkab end kehtestama, tuleb tal vibuküttimise kõrvalt ka mõõgavõitslust harrastada, järgmine lõik tõi meelde stseeni ühest eesti filmist.


"Päev hiljem istus Rakio laulu ümisedes ja jalgu kõlgutades kõrgel kindlusemüüril ning jälgis all hoovis võitluskunste harjutavaid mehi. Täpsemalt küll mehi ja naist, sest Shisame oli samuti nende hulgas. Rakio vaatas kerge muigega, kuidas kõik noored kuked püüdsid neiu palge ees endast paremat muljet jätta, uhkeldades küll mõõgatehnikaga, küll täpse käega vibulaskmises. Kel muud head omadust ei olnud, see proovis vähemalt siledat näolappi ilusama nurga alla sättida. Rakio vaatas narrimängu lõbustatult pealt, liigutas külmetama kippuvaid varbaid ja nautis omaette olemist. Harva, kui keegi Väelisena tuntud noormehe seltsi otsis. Ta laulis üht vana viisi, ise Shisame peale mõeldes." (lk 97)


Film on muidugi "Don Juan Tallinnas" (1972), episoodiks rüütlitega mõõgavõitlust pidav peategelane, kes oli ka naine ja keda omakorda sekundeeris nooruke Lembit Ulfsak. Ühist on raamatul ja filmil niipalju, et mõlemas lauldakse, see võte vist kuulub žanri kaanonisse. Iseenesest oli antud koht raamatus üks vähestest, mis naerma ajas, sest ülejäänud oli tulvil tapmist ja vägivalda, aga selle vastu võitlus peaasjalikult ju käiski.


Kui üldse midagi kripeldama jäi, siis oleks võinud maailma ehitamisel Jaapani kultuuri nähtusi rohkem kasutada. Rait Piir raamatuga "Hinged mõõgateral" (Lummur, 2021) näitas, et selline asi on täitsa võimalik. Loperi raamatus ei saanud tegelastest väga aru, on nad Rooma leegionärid, viikingid või hoopis samuraid. Aga lõpuks see lugemist ei seganud. Algus küll ei läinud kohe käima, umbes 80 lehekülge oli sissejuhatuse venitamist ja tegelaste taustalugude vestmist, kuid siis, oh sa raks, läks lugu käima ja enne lõppu ei saanud kohe kuidagi pidama. Muidugi aitas kaasa keelekasutus, tema leebe stiil, kui nii võib öelda, sobis loo edasiandmiseks valatult. 


Autori kohta väga palju infot kohe võtta ei ole, aga nagu kuulda on olnud, pidavat ta hobi korras olema ajaloo õpetaja ning põhitegevusena kirjaniku ametit pidama. Sellest võib omakorda järeldada, et ta  midagi lähemas või kaugemas vaates võtab veel avaldada. Loota võib.


Vikerraadio

BAAS

Kirjakoi

Kirjanduslik päevaraamat

Sirgeldaja

Loterii

Goodreads


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Giovanni Boccaccio. Dekameron.