H. G. Wells. Nähtamatu.

 


H. G. Wells. Nähtamatu

Tlk Ülo Poots.

Eesti Päevaleht.

2008. 160 lk.

 

Ka see romaan kuulub Wellsi loomingu paremiku hulka. Räägib tema mehest, kes tegi ennekuulmatu teadusliku avastuse – muutis end nähtamatuks. Griffin oli lootustandev teadlane, vähemalt nii ta arvas ise. Kuna ametlikult ei õnnestunud tal uue avastuse kallal töötada, tuli edasi jätkata iseseisvalt, omal käel. Jõudnud katsetustega lõppfaasi… selle koha pealt raamat alles algab. Niisiis, oli külm ja tormine õhtu, kui võõrastemajja „Tõld ja Hobused“  saabus veider külaline. Ta oli üleni riidesse mässitud, tekitas võõristust, kuid maksis heldelt. Järgnevalt haaravad sündmused otse ettearvamatu pöörde, millest ma siin pikemalt ei hakka rääkima, sest minu küündimatu kirjaoskus ei suudaks seda piisavalt hästi edasi anda.

 

Kuuldavasti on sellest raamatust tehtud mitu filmi, aga mulle ei meenu küll ükski, mida oleksin näinud. Raamatu esimene pool tõi natuke meelde telelavastust „Üle linna Vinski“, kuid teine pool raamatust muutust liiga süngeks, liikus pisut teise suunda. Wells kirjutas selle juba 1897. aastal, aga mõned asjad on püsima jäänud tänase päevani. Kas kellegi võõra, teistsuguse ja massist erineva inimese aktsepteerimine käib lihtsalt ja kergelt või üle kivide ning kändude?  No, näikse, et arenguruumi inimkonnal veel on, aga vb mõned asjad ei muutu kunagi. Ka selle raamatu väärtus ei ole aastatega sugugi tuhmunud. Soovitan.


BAAS

Sehkendaja

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Jüri Tuulik. Vares.

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.