Mööda netti

  Aleksandr Morozov. "Mars - I". Õhtuleht, 1955. 4. juuni. Äärmiselt tänuväärse hobiga tegeleb Jüri Kallas, kes hoiab käigus oma veebilehte Eesti ulme bibliograafia. Sealt leiab infot ja viiteid tekstide kohta, mis kuuluvad nii teadusulme, fantasy kui õuduse valdkonda. Olen ka varem sinna lehele sattunud, kui parasjagu loetud raamatu jälgi üles võtan, aga linkidele edasi pole liikunud. Nüüd siis tegin otsa lahti ja leidsin kohe ühe nõukaajal avavldatud jutu. Kuigi viimasel ajal on venelaste vastu põhjust tunda ängistavat jälestust, on kirjandus üks väheseid kategooriaid, milles võin kompromissile minna.     Professor Igor Nikolajevitš Nikitinil koos töörühmaga õnnestus ehitada "Mars - I" nimeline raketoplaan ehk kosmoselaev, millega on võimalik lennata Marsile.                                                            ...

  Lüüli Suuk ja Manfred Kalmsten. Elekter meie vahel. Fantaasia. 2025. 256 lk. Ilmunud on jutukogu, mille kaante vahelt leiab kuraditosin ulmelugu. Autorid ei tohiks enam väga võõrad nimed olla, mõlemad on juba varemgi raamatu või mitmega maha saanud ja Stalkeri nimelisi auhindu pälvinud. Kuuldavasti pidid nad eraelus olema paar, aga et isikuandmed on pühad ning... ja kui see kirjandusse ei puutu, ei tasu sel pikemalt peatuda, mistap meenuatn lühidalt raamatut. Suurem osa jutte siin, nimetagem seda tagasihoidlikult antoloogiaks, on fantasy poolde kaldu, mis tähendab siis seda, et lugudes esineb haldjaid, tesipoolsust, võlujõudu ehk maagiat, kuid samas kombatakse ka inimeseks olemise erinevaid tahke, olgu nad siis parasjagu positiivsed või negatiivsed.  Lüüli kohta ma väga üldistada ei oska, pole teda eriti lugenud ja ega ta väga palju ole ka avaldanud miskit, aga kui Kalmsteni varasemat loomenatukest meenutada, siis võiks seda iseloomustada sõnadega Põhjala, erootika lembus j...

  A. H. Tammsaare. Tõde ja õigus. Eesti Raamat 1981. 528 lk. Romaani tegevus kulgeb 19. sajandi viimasel veerandil Eesti külas. Äsja abiellunud Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele, et alustada talu pidamist nagu muiste. Uus koht ja kiuslik naabrimees Pearu Murakas panevad proovile nii Andrese kui viimase lähedased. Aga enim murrab tegelasi töö, millel lõppu ei näigi tulevat.  Mulle täitsa meeldis, isegi rohkem kui kunagi aastate eest esimesel lugemisel. Loomulikult on siin raamatus palju rohkem, kui minu kokkuvõttes, aga et kõik edasi jutustada, tuleks raamat ümber kirjutada, mida poleks ometi vaja teha. Tegelaste galerii on juba muljetavaldav ja tänu filmile sai nii mõnigi asjaosaline uue kehastuse. Lõpp jäi küll natuke lahti, aga neli osa on veel ees, kas need uuesti läbi loen, ei julge ennustada. Kui peaks leiduma keegi, kel "Tõde ja õigus" lugemata, siis vähemalt esimene osa tasuks küll läbi lugeda, et kas või haugata musta proosaleiba, veart kraam.  Goodreads Manni lu...

  Kark Ristikivi. Imede saar. Perioodika. 1966. 224 lk. Kui olin lugenud "Imede saare" katkendit R. Sulbi koostatud antoloogiast "Põhja konn", ei olnud enam kahtlust, et tahan lugeda tervet raamatut, näha nööpaugu kõrval ka ülikonda. Romaanist on ilmunud mitu trükki, aga et uuemat (2003) ei olnud käepärast võtta, tuli leppida selle vana kolletanud LR väljaandega. Ausalt öeldes oli üllatav, kuidas sai Ristkivi tol ajal siin üldse ilmuda, ikkagi pagulaskirjanik, aga eks ole väike ime seegi. Suuremad imed juhtusid muidugi raamatus. Tegemist on fantaasiaromaaniga, mis on kirja pandud reisikirjana. Peategelane, kaupmehe poeg Niccolo Caramana, kes aastal 1348 Itaalias satub pahaimamatult ühe sadamasse saabunud laeva pardale, ei pääse enam tagasi kodulinna Genovasse. Katku kartuses on maale pääs keelatud ja nii tuleb laeval lahkuda, kaasas koduigatsusest meeleheitel Niccolo. Pikapeale tuleb ilmsiks ka reisi tegelik eesmärk, mis ei ole midagi muud, kui leida legendidest tut...