M. Wollstonecraft Shelley. Frankenstein.
M. Wollstonecraft Shelley. Frankenstein.
Tõlkinud Boris Kabur.
Eesti Raamat. 1984. 176 lk.
See on üks sünge ja kurb raamat, mida vist teavad isegi need, kes seda kunagi lugenud pole. Jutt on siis teadlasest, kes laboris valmistab inimesesarnase olendi, äratab tolle ellu ja samas hülgab, kui avastab, et too on ehmatavalt jubeda välimusega. Nii tuleb tol koletisel hakata maailma iseseisvalt avastama, kuid katsed luua kontake inimestega lõppevad pettumistega ja ühel päeval hakkab temas väljapääsu otsima raevukas kättemaks.
Olin millegipärast varem arvamusel, et Frankenstein on see koletis, aga temal polnudki nime, kord oli ta saatan, siis deemon jne. Victor Frankenstein oli hoopis see hulljulge teadlane, kes sihikindlalt oma eesmärkide poole liikus. Ja õhukese raamatu kohta on siin romaani piisavalt. Eetiline probleem - looja vastutus oma loomingu ees, selle nimel tasus autoril vaeva näha. Nagu Astrid Kaburi järelsõnast lugeda saab, nihutas autor piire võrreldes varasemaga, mis tehtud oli. Siin ei ole mängus enam maagiat ega muinasjuttudest tuttavat võlujõudu, kogu protsessile antakse seletus vastavalt tolle aja teaduse saavutustele. Ühtlasi loetakse Frankensteini esimeseks teadusliku fantastika üllitiseks. Natuke harjumatu küll oli lugeda seda sentimentaalset tundlemist, aga et raamat ilmus 1818, kui levis romantism, siis on seegi võte õigustatud. Palju on küll tumedaid toone, kuid ühe näitena valisin vast helgema lõigu, mis raamatust leida võib:
"Järgmisel päeval jätkasime reisi muulade seljas ning kõrgemale jõudes muutus org veelgi majesteetlikumaks ja suurejoonelisemaks. Losside varemed järskudel mändidega kaetud nõlvadel, tormakas Arve ja puude vahelt paistvad talumajad moodustasid haruldaselt kauni pildi. Muljet süvendasid ja ülendasid võimsad Alpid, mille säravvalged koonused ja kuplid kerkisid üle kõige, nagu kuuluksid nad teise maailma, kus elavad teistsugused olendid." (lk 71)
Üllatas, et autor oli kirjutades vaid 19 aastane, kuid ometi kirjanikuna juba heal tasemel. Klassikaga on ikka meeliülendav kohtuda, olin liigutatud.
Kommentaarid
Postita kommentaar