Ilja Prozorov. Kangelase hommik.

 

Kord kuus ilmuvas kultuurilehes Müürileht on kombeks avaldada lühiüroosat. Viimases, see on aprilli (2024) numbris trükiti ära Tallinnas elava ja töötava prosaisti Ilja Prozorovi jutt "Kangelase hommik". Lugu on küll sõjast, kuid oma hoiakult on see mõistagi sõjavastane. Ülbe ja küüniline Dima läks sõdima, et raha eest tappa, koguda kuulsust ning pälvida kõrgemat autoriteeti. Isegi ta ema tundis poja üle uhkust, et kui poeg tagasi tuleb, rind medaleid täis, saab korteri ja...

Viis kuud hiljem naaseb Dima tagasi koju Preobraženskojesse (koha nimi on täehenduslik, selle küla järgi on saanud kunagi nime üks tsaariarmee kaardiväepolk). Dima on saanud haavata, mida ta aga emale ei rääkinud, on see, et ta jääb invaliidiks. Ema on endast väljas, Dima kahetseb, ja kõik tuleviku plaanid, minna Moskvasse, Arbatile, teatrikooli, kõik unistused lendasid vastu taevast. Ja mille nimel, ning kuidas tuleb edasi elada? Selleni jutt ka välja jõuab.

See on üks üsna sünge ja karm lugu. Kuigi kordagi ei mainita, mis sõjast jutt käib, saab igaüks aru, mida silmas peetakse. Ega ma väga ei jälgi uuemat kirjandust, aga sedasi kaasajast ja venelaste poolt vaadatuna, pean tunnistama, oli esimene kord mul midagi taolist lugeda. Usun küll, et sellist päevakajalist proosat, mis tõestaks sõja mõttetust, on väga vaja. Kirjaniku relv on ju sõna, eks tal tuleb siis sõna abil sõdida.Veel parem oleks, kui antud kirjatükk ilmuks mõnes Venemaal ilmuvas väljaandes. Jutu on tõlkinud Erle Nõmm ja veebist saab seda lugeda tasuta. Link.