Martin Luther. Lauakõned.
LR 36-39.
Saksa keelest tõlkinud Vallo Ehasalu.
2017. 220lk.

Reformaatori mõlgutused

Aastatel 1531-1546 Martin Lutheri  kaaslaste poolt
kokkukorjatud, üleskirjutatud ja postuumselt avaldatud lauakõned
usust, võimust ja inimesest selles patuses maailmas.
Kuigi siin on koos ainult jäämäe veepealse osa veepealne osa
(kokku on lauakõnesid üle 4000lk),annab see mõningast aimu sellest,
kui tõsiselt Luther oma missooni suhtus. Oma tõsiduses ei pelga ta
ka meelelahutuse arvelt lõigata profiili, kuid igalt leheküljelt
võib siiski hoomata, et tegemist on korraliku kristlasega.

Selline raamat, mida tasub lugeda väikestes kogustes, mõõdukalt.
Kohati läks juba asi pisut dogmaatiliseks kätte, et kõik, mis halb
on saatanast ja ainult hea on Jumalast, siis jah, ei tasu unustada,
et need on kirjutatud 16. sajandil. Naistesse ei suhtunud ta just ka
kõige suurema lugupidamisega, kui viimane kippus koduperenaise
kohustustest kaugemale küündima. Oh, ajad, oh, kombed.
Ent Eestimaa võiks küll Lutherile kaudselt tänulik olla. Tänu
piibli tõlkimisele maakeelde on siinne hariduski saanud tuult
tiibadesse.

Ja just õnnetuses õpetab ta meile selget pilku, et see laseks meil
mõista, et peale seda viletsust ootab meid üks teine elu.(lk7)

Kristuse elu ja loo peale tuleb mõelda kolmel viisil: esiteks kui
loole ja ajaloole; teiseks kui kingitusele ja annile, kolmandaks
kui näitele ja eeskujule, mida me peame uskuma ja järgima. Lugudes
on võimsaid, vägevaid näiteid usust ja uskmatusest. (lk18)

Filosoofia on omamoodi paganate ja mõistuse teoloogia; ausad,
tõesed lood, ka paganatel, näitavad nagu tummad kirjatähed
Jumala tahet. (lk24)

Issand Kristus on surnud ja maha maeud - mina ka. Seejärel on ta
surnuist üles tõusnud ja taevasse läinud - mina ka. (lk40)

Sageli laseb Jumal tõde öelda saatanal - aga ainul selleks, et
kahtlust kinnitada. (lk51)

Kes tahab otsida Pühakirjast omaenese au, see on meeletu; sest
see on antud Jumala, mitte inimeste auks. Poeetidele, juristidele
ja ilusatele tüdrukutele on lubatud olla uhke selle üle, mis
on neile antud. Kuid Pühakirja asjus peab igaüks end alandama. (lk111)

Loomu poolest on kõik inimesed rohkem järelemõtlejad kui ettemõtlejad,
kuna tagantjärgi on kõik targad. Kõik me peame kooliraha maksma
ja kahju kaudu targaks saama. (lk172)

Inimsüda ei või taluda head ega kurja. Kui meil on raha ja vara,
siis pole meil meelerahu, kui on vaesus, siis pole välist rahu.
Nende kahe vahel on see õige, rahulolemine oma saatusega. (185)

Umbrohi kasvab kiiresti, sellepärast kasvavad tüdrukud kiiremini
kui poisid. (lk204)

Klassikaraadio

simo77

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Jaan Rannap. Agu Sihvka annab aru.