teisipäev, 20. juuni 2017

Tomasi di Lampedusa. Jutustused.

Kuuma päikese all


Tomasi di Lampedusa. Jutustused.
LR 3-4
Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai.
Toimetanud Triinu Tamm.
2017. 96lk



Neljast tekstist koosnev raamat, mis koondab kokku kõik selle,
mis Sitsiilia kirjanik, Giuseppa Tomasi di Lampedusa (1896-1957),
kirjutas peale romaani "Gepard".

"Lapsepõlvemälestused" ei olegi nagu jutustus, vaid pigem ruumi
visualiseerimine. Seal puudub tegevus, aga seda asendab kirjeldus,
mille läbi lugemine on paras ettevõtmine.

 Uksed olid kaunistatud samuti Billiemi kivist ampiirstiilis raamiga
ning kummagi kohal oli teise korruse kõrgusel väike kaarja kullatud
võrega rõdu, mis mõlemad avanesid vanavanemate korterisse viivale
väikesele trepile.
 Unustasin öelda, et kohe pärast trepikoja sissekäiku, aga väljas,
õue pool, rippus punane nöör, millest uksehoidja pidi kella helistama,
et anda teenijaskonnale märku pererahva kojutulekust või külaliste
saabumisest. Uksehoidjad lõid kella väga meisterlikult, saavutades mingi
valemiga üksikud puhtad kellalöögid ilma tüütu tininata. (lk16)

Ja sedasi kuni 47. leheküljeni.

Novell "Rõõm ja seadus" räägib Milanos elavast raamatupidajast, kes saab
"kolmeteistkümnenda kuupalga" ja jõulukoogi (panettone). Loomulikult
aitab selline boonus leevendada vaesust, aga need võlad...
Nii viiakse kook advokaadile, lapsed ning abikaasa jäävad küll maiusest
ilma, kuid au on päästetud.

"Sireen" on küll ainuke tekst, mida jutustuseks nimetatakse, aga mulle
näib, et see oleks novellina ka täitsa arvestatav, muidugi juhul, kui need
kategooriad üldse olulised peaksid olema.

"Sireeni" võib küll pidada parimaks palaks selles raamatus. Misiganes see
siis ka ei ole - mütoloogia elustamine, torisemine, sõjavastalisus või ideaali
klammerdumine. Tõlgendada võib mitmeti, heal tekstil mitu nime.

"Pimedad kassipojad" jäi paraku Sireeni varju. Peaks olema järg romaanile
"Gepard", aga on jäänud ainult visandiks.
Maavalduste jagamine langeva aristokraatia vahel kujutatuna läbi kõiketeadva
autori positsiooni jätab kuidagi hajusa mulje. Ilmselt tuleb kasuks esimese
osa lugemine.

Üldse on vähe keeruline kohaneda selliste pikemate kirjeldustega,
mitte, et halvasti oleks kirjutatud, ei ole, lihtsalt pole harjunud lugema.
Eks pärine tekstid ju ise ka eelmise sajandi keskpaigast... kuid vahelduse
mõttes, miks mitte.


Laiapea

Trakyllmaprokrastineerinj2lle

Tilda ja tarakanid


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar