Stuart Cloete. Kongo.

 

Stuart Cloete. Kongo.

Tuntud professor Le Grandi sõidab Aafrikasse, et katsetada oma haigustevastast seerumit ning võtta samal ajal kautsukiproove. Nagu ikka sellistel puhkudel kipub juhtuma, just lepase reega taolised missioonid ei kulge, võõras keskkond  ja kultuur jne. Professori naine, Helena, kaotab poja, kuid koos assitendiga õnnestub Le Grandil päästa gorilla laps, kelle nimeks saab Kongo. Helena võtab ahvilapse enda hoole alla, et mitte öelda adopteerib uue poja. Tagasi kodumaal möödub kaheksa aastat, kuni professor on kõrvale nügitud ja Arril on Helenaga omad plaanid.

Selline noh jah, oli kah lugu, mida soovitama ei kipu, aga lugemist ei kahetse. Kirjutatud on muidugi hästi, lause lippab, tekst jookseb, tempo on suht kiire, aga kuidagi lahtiseks jäi see teemaarendus. Lühiloole ongi head lõppu vaata et raskem kirjutada kui algust ja keskmist osa, aga ootasin ikka midagi muud. Jutt on kirjutatud pöördumisena kellegi Retiefi poole, keda ainult alguses korraks mainitakse, aga mismoodi ta ülejäänud looga peaks seotud olema, see jääb lugeja otsustada. Jäämäe meetod, mhm. Tegumoelt ilmselt thriller, misiganes selle eestikeelne vaste siis ka ei oleks, põnevus jutuke nädalalõpu ajalehe jutunurgas. Eks ta selline klassikaline armukolmnurga, siin võib isegi öelda nelinurga jutt on, millel peale ajaviite suuremat väärtust ei näikse olevat. 3/5