Stanisław Lem. Ijon Tichy kosmoserändude päevikud.

Stanisław  Lem.
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud.
Tlk Olev Jõgi, Jaan Kaplinski ja Hendrik Lindepuu.
Vagabund. 2003. 174lk.

Seda kümnest lühijutust koosnevat raamatut saab küll ainult läbi ja lõhki ulmeks pidada. Eks autori nimi juba räägib enda eest. Ühes raadiosaates kunagi öeldi, et kui venelastel on Strugatsid, siis poolakatel Lem. 20. sajandi nimekad autorid on nad kahtlemata kõik. Kuid siin raamatus saab jutte veel edasi eraldada, et esimesed viis on kosmoselendudest, järgmised neli toimuvad Maal ja viimane on eraldiseisev robotijutt. Ühendab neid kõiki kuulus tähematkur, väsimatu uurija ja veel paljude tiitlitega pärjatud Ijon Tichy. Kas Lem nüüd väga tõsiselt oma kutsumust sedapuhku võttis, on iseasi, aga esimene osa raamatust oli küll naljakas. Meenutas juba Münchhauseni uskumatuid rännakuid, kuid Lem on tehnoloogiat kõvasti juurde lisanud. Samas ega need võõrad planeedid oma asukatega nii väga Maast ei erinenudki, käidi ka seal teatris ja kasutati suhtlemiseks keelt. Teine pool raamatust oli pisut süngem ja tõsisem. Aga üks enim kasutamist saanud idee pöörles ikka selle ümber, mida võib mõelda seoses sõnaga „aeg”. Küll olid siis ajaparadoksid või ajamasin, aga oma koht sellel teemal on olemas. Et Lemil käivad sellised üle võlli keerutamised mängleva kergusega, ei ole ka põhjust lugemist kahetseda. Kuidas tal trükkipääsemisega omal ajal lood oli, pole õrna aimugi, aga kaanetekstil ütleb ta nõnda: „Päevikute trükivalmis seadmisel ei aidanud mind õigupoolest keegi; neid, kes takistasid, ei hakka ma mainima, sest see nõuaks liiga palju ruumi.”
Err. arhiivi lehelet leidsin esimese, ühe parajalt jabura jutu ka, mille on sisse lugenud Guido Kangur.

https://arhiiv.err.ee/vaata/jarjejutt-jarjejutt-stanislaw-lem-ijon-tichy-kosmoserandude-paevikud-01

Loterii

NUXXBOOKS

Eesti Päevaleht

Goodreads