Lena Lilleste. Inimröövlid internetis.

LV 13. Raamat, mille pealkirjas on keegi kuskil.


Lena Lilleste. Inimröövlid internetis.
Tõlkinud Allar Sooneste.
Ilo.
2008. 120lk.

Tommy ja Kribu on teismelised poisid ning head sõbrad, kes käivad põhikoolis, kuid õppimise asemel istuvad parema meelega internetis. Kord satuvad nad jututoas uue „naistuttavaga chattima” , saavad tööpakkumise, millest on võimatu keelduda, ja lähevad liimile. Kuid kahjuks juhtub nii, et nad röövitakse. Nibin-nabin õnnestub poistel siiski pääseda. Kuidas? Seda saab lugeda raamatust.

Antud kaantevahet võib liigitada nt krimkaks nooremale koolieale. Põhjamaade detektiivromaanid on kindlasti palju jubedamad, aga mul oli korra ikka nii, et ei tahtnud raamatut käest ära pannagi. Algus ei saanud küll vedama, kogu see kooliskäimine, esimene arglik flirt klassiõega, esimene suits, vanemate suhted, kõik on tore ja vajalik, aga pealkirja järgi orienteerudes ootasin pinevust. Pidin juba raamatu najale magama jääme, kui korraga toimus rööv, edasi läks muidugi rutuga. Kirjutatud on ka üpris lihtsalt.

Üks paremaid dialooge, mis meelde jäi, on see:

„Tommy pöördub ümber ja näeb isa jooksuga koridoris lähenemas. Tema sabas koperdas Ulle-Bulle. Isa jõuab Tommy juurde ja kallistab teda tugevalt.
„Püha müristus, asi on ju täitsa hull!” kisendab ta politseinikele. „Kuidas sellised lood küll juhtuda võivad? Eelmisel nädalal pidas mind politseiauto kinni sellepärast, et sõitsin seitsmekümne märgi all kaheksakümnega. Ja samal ajal lastakse säärastel hulludel vabalt ringi lipata! Kurat võtaks, teil on ju tähtsamaidki asju, millega tegelda!”
Politsei ei vasta.”
(lk85)

Tuleb tunnistada, et internetis esineb ka negatiivseid nähtuseid, mille eest see raamat lugejat hoiatab. Samas on tegemist sarjaga, üks pahalastest jääb siin vabadusse. Et olekski nagu lugenud üht pikka peatükki romaanist või hauganud vaid ühe tordiviilaka tervikust.

Kuid huvi tekitas hoopis autori nimi. Lena Lilleste (1967), näis kuidagi tuttav, eestlaslik. Saatesõnast selgub, et ta isa rändas poisina 1944. a. koos perega Eestist Rootsi. Lena on hariduselt stsenarist, käib koolides jutustamas oma kirjanikutööst ja juhendab huvikoolis detektiivlugude kirjutamist. Tuleb välja, et kuulsate Põhjamaade krimikirjanike koolitamisel on ka eestlase käsi mängus.