Ilmre.
Eesti Luuleliit.
Tallinn 1997.
54lk.
Eelinternetti
Jälle üks selline raamat, pigem vihik, mis jäi näppu raamatukogu
"Võta kaasa" riiulist. Tundus selline... õbluke teine, no ja nii ta seljakotti läks.
Isegi triipkood oli tagaküljelt välja lõigatud, teisisõnu vihjas kõik sellele,
et see on mahakantud eksemplar.
Kui kaaned lahti tegin, avastsin, et tegemist on Eesti Luuleliidu almanahhiga.
Tiitelleht teatab, et need on - Luulevõistluste Luulekevad `96 ja
Kuldne Kaseleht `96 parimad luuletused.
Põgus sirvime valmistas üllatuse, kui jõudsin sisukorrani. Tuleb välja,
et 64 autori luuletused on mahutatud viiekümne neljale lehele. Milline ökonoomsus!
Jah, aastal 1997 võisid avaldamisvõimalused olla veel suht kitsad. Üldse
on imelik, et keegi luuletama kippus, suurem aur läks ju äri tegemisele,
kuid ometi leidus vabatahtlikke värsiveeretajaid ka tol keerulisel perioodil.
Et puudub igasugune teavitus-tutvustus autorite kohta, on äratrükitud nimed mulle võõrad.
Ainult üks on, keda ma olen kuulnud, et ta on hiljem samuti midagi avaldanud - Ivar Sild.
Samas ei ole võimatu seegi, et kasutati varjunimesid. Üldiselt pakkus see
formaat võimalust teha paberkandjal luuledebüüti valdavalt neil, kellele luuletamine
oli pelgalt harrastuslik tegevus. Ajakiri "Noorus" oli varem seda kohta täitnud,
aga kuskil 90-ndate algul kadus see lettidelt. Sealt edasi hakkas Luuleliit oma
vihkusid avaldama. Esimene ilmus juba 1994.a, vähemalt nii lugesin välja urram.ee lehelt.
Kusjuures avaldatud luuletuste valik ei ole tehtud ainult Luuleliidu esimehe, Ingvar Luhaääre,
äranägemise järgi, nagu võiks arvata, kaugel sellest. Eessõnast selgub, et autorid
kohtusid 1996.a sügisel Järva-Jaani mõisas. Iga kohaletulnu pidi sorteerima
neljakümne kaheksast edasijõudnud luuletusest viis, mis omakorda pääsesid trükki.
Eks selline seltsimehelik kogukonnameelsus tuli raamatule kasuks, sest suurema
osa lugejaskonnast moodustasid ilmselt autorid ise. Proovisn küll guugeldada, aga ühtki
vastet ega tagasisidet sellele raamatule ei leidnud. Ja arvatavasti on ka enamus
trükkipääsenuist tänaseks luuletegevusele joone alla tõmmanud, mistap on seegi
kommentaar kantud lihtsalt soovist teada saada, mis seal kogus leidub, on`s ehk
tabatud 90-ndaid vms?
Mõni üksik väljavõte, mis silma jäi, sai välja toodud.
Eha ja Koit
Eha ei
kuulnud tulekut,
Koit ei
näinud minekut.
Aga jäljed jäid
Sinu ja minu hinge.
Oled armas, Inge.
Nigul Õnnik (lk12)
---
***
Roosamanna ja vahukoor
peale uudiseid meeskoor
Õhtuleht kolm teeroosi sees
kolm nööpi on siidpluusil ees
Kõrva taga odekolonn
täna armastus on pime.
Karina Lichtfeld (lk13)
Kõige tähtsamast teemast ehk armastusest läbi enda, kaudu teise,
unustamata loodust - sellised lihtsad riimidega luuletused on ühed
tüüpilisemad, mida kirjutasid mõlema soo esindajad.
Muuseas, meesautoreid oli kõigest kümme, seega umbes üks kuuendik.
---
***
Ilmaelu pole lihtne
tal on sadu tahke
tahkudeks on käigud veel
millel palju lahke
igal lahul oma värvid
värvidel veel toonid
toonidelgi väikesed
tähtsad variatsioonid
Eva Kallas (lk15)
Üks liik on veel aforistlikud salmid, mis ka siin raamatus täitsa olemas,
puhas elutõde, mis muud.
---
***
Sa istusid eemal
ja mind sa ei näinud.
Sa istusid kaua
ja ära ei läinud.
Su silmades pisarad
läikisid nukralt,
kuid eile mull` ütlesid
MEHED EI NUTA!
Siiri Salumägi (lk17)
Igatsus ja lohutu kurbus, lahkumisvalu ja pisarad,
esineb kogu tunnete spekter, mitte ainult selles luuletuses. Samuti ei puudu
puänt, samuti ei puudu välismõjud.
---
Paber
Paber unistab
saada rikutud
Igatseb sule sosinaid
käte silitust
hella uurivat pilku
kuluda meie harimise
eesmärgil
Paber igatseb
elada vanaks
Soovib kortsusid kanda
ajapikku kolletuda
varjuda arhiivi
viibida taastusravil
olla vajalik
nii vajalik
et muutuda
surematuks
Kristel Pohlak (lk19)
Üks eristuvamaid luuletusi, ja ometi, milline soov!
---
Estole
Kuula, kumedalt kaigub
täna Stockholmi raatuse kell!
Ärev ja hoiatav kõla
on meie jaoks hääles sel.
Vaid sirendav tuuline meri
on meie ja kodumaa vahel.
Kas ümber me ainsama jälle saab tõmmat
punaste külm raudne ahel...?
Võibolla homme ei sõidagi
me laev siia Rootsimaa randa..
Kas oskame teist korda väärikamalt
seda ängi ja viletsust kanda..?
Kuula, kumedalt kaigub
Stockholmi raatuse kell.
Tõsine, hoiatav kõla
on meie jaoks hääles sel.
Reet Post, laureaat (lk28)
Arvatavasti kõige poliitilisem nelikubukett siit kogust, teatud hoiakud olid veel aktuaalsed.
Pagulasluule A.D. MCMXCVI.
---
Ime
Sinu seemnest
võrsus vili.
Täitsa sinu moodi.
Sinu kaudu,
läbi minu,
siis ilma toodi.
Ainult mitu korda pisem,
rumalam ja hapram.
Tema võitis selle ime.
Tema oli vapram.
Sinu oma.
Minu oma.
Meie enda ime.
Tuli sealt,
kus miskit pole,
kus on täitsa pime.
Seal kus soojus on ja rahu
ja kus puudub valgus,
loodi kõige suurem ime -
UUE ELU ALGUS.
Maila Midri (lk 39-40)
Üsna julgelt omapärane, kõik on nagu öeldud, enam lihtsamini ei saaks, kuid siiski
üllatab. Kui esikaanel on pilt paljast naisest rannal, siis see luuletus haakub
valitud raamistikuga enim.
---
Sihvakas sipelgas
Kolmest stroofist viimane salm:
Pahad pätid said headeks.
Sihvakas sipelgas sai ka heaks.
Ja auto müüdi autoturul
ühele teisele pahale pätile maha.
saadi mõni kopik raha.
Nüüd kõnnivad nad viiekesi
igal õhtul
tee-ääri mööda.
Vaie Re (lk44)
Luuletus, mis räägib lugu, kus sipelgas võib olla nt töökas eestlane, kes sattus
halvale teele, millelt 90-ndatel oli raske hoiduda.
---
***
Mäletad
kui ma tulin koju
ja mu jalad olid läbimärjad?
Sa naersid
ja küsisid kust ma tulen.
Vastasin
unenäost.
Ene (lk51)
Mis oleks see salmike ilma viimse reata?
---
***
Luule - mu südamerõõm
taeva ja maa
helisev keel
Sinust leian tõe - pisarais heldinud õe
Luule - Su huultelt kuulen ma viise -
taeva ja maa
helisv keel
Luule - mu südamerõõm -
tulena helkiv taevalõõm
taeva ja maa
helisev keel
Siiri Salin (lk52)
Kindlasti lüürilisim kompliment, mis sobib kogule joone allatõmbamiseks kui
nurmenukk aasale.
Taseme kohta ei saa nuriseda, on aru saada, et mitmest filtrist on luuletused
läbi käinud, päris toorikud nad ikka ei ole. See on kui samm edasi sellest, mis
kunagi oli kaustikuluule. Auorite kohta ei saa ühe-kahe luuletuse taustal väga
palju mainida, eks mõni jõudis oma raamatuni ka, või avaldas järgmisteski
kogudes end.
Meeleolud olid nagu nad olid, võis olla kerget hirmu homse ees, aga sellist
rusuvat masendust ei esinenud.
Põhirõhk jääb ikka teemale: kes kellega käib. Nii see oli, on ja jääb tulevikuski olema.
Kommentaarid
Postita kommentaar