Stanisław Lem. Tagasitulek tähtede juurest.



Stanisław Lem.
Tagasitulek tähtede juurest.
Tlk Gunnar Kaarend.
Eesti Raamat.
1976. 240lk.

Nende kaante vahel on üks võimalik tulevikunägemus. Kirjutatud on see küll aastal 1961, kuid nagu heale ulmele kohane, oli Lem oma ajastust tublisti ees. Peategelane, Hal Bregg, saabub pikalt kosmoselennult tagasi Maale. Maale, kus on möödunud vahepeal 127, laevas aga kümme aastat. Kehtib nn ajaparadoks. Miski pole Breggi jaoks enam endine. Suurim muutus on toimunud ühiskonnaga. Inimesed on välja mõelnud ravimi või õigem on öelda meetodi, mille abil kõik kodanikud on muudetud justkui ülileebeiks.   

"See oli maailm, kus hädaoht oli välistatud. Selles ei olnud kohta ähvardustel, võitlusel ega vägivallal; see oli maailm täis mahedust, kus valitsesid pehmed vormid ja leebed kombed, kus konfliktidel puudus teravus ja situatsioonidel dramaatilisus, maailm, mis oli niisama hämmastav kui minu või meie (mõtlen Olafit) sellesse suhtuminegi." (lk201)

Aga endisaegseid astronaute ei vaja enam keegi. Elu on edasi läinud. Nüüd tuleb Breggil ja neil vähestel, kes tagasi tulid, oma kohta hakata uuesti otsima. Ja kas see õnn ikka asub kuskil galaktika sügavikus?

 Jaa, väga lahe lugemine oli. Kogu see maailm oli ikka üsna võõrastav. Kõik need perroonid ja eskalaatorid ning võõrad nimed vajasid omajagu harjumist. Mõned asjad on täide ka läinud. Audioraamatud, mida Lem nimetab lektoniteks, samuti suured ekraanid, mitte küll seina suurused, aga lahmakad televiisorid on siiski olemas juba. Ja kui mainiti heaolu ühiskonda, mõtlesin kohe Rootsile. Samas tuleb tunnistada, et kui elu läheb paremaks, siis kirjandus muutub süngemaks, eks selle paradoksi üks ilming on `nordic noir`. Imestan, kui mitmepalgeline võib kirjanik olla. Nt Ijon Tichy oli üks paras krutskivend, aga Hal Bregg on juba märksa kriitilisem Läänelike hüvede suhtes. 

Kui üldse millegi üle nuriseda, siis on Eesti Raamat sedapuhku ämbrisse astunud. Vähemalt Mirabilia sarja raamat oli nii kokku köidetud, et kartsin juba, kas ma sel kaela kahekorra ei kääna. Pidi ikka kangutama, et rida lõpuni lugeda, keskkoht oli otsekui tihedalt kokku naelutatud. Uustrükk kuluks talle täitsa ära. 
Poola keel kõlab natuke vene keele sarnaselt. Otsisin google tõlkega ühe fraasi ka siia lõppu: Bardzo mi miło! - Olen väga rahul






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ivar Soopan. Kõik poisid ei saa suureks.

Jüri Tuulik. Vares.

Giovanni Boccaccio. Dekameron.