laupäev, 25. november 2017

Alari Papa Janson. Pöörab ära.




Alari Papa Janson. Pöörab ära.
Kirjastus: Hea Tegu.
2017. 90lk.

Juba see, et keegi kirjutab, on teatud mõttes teistsugune tegevus, kasvõi
tööl või poes käimise kõrval. Ja kui kirjutaja veel luuletab ka, siis
on see justkui topelt ärapööramine. Eks värsiloome eeldabki
mõningast teistsugust sõnaseadet, kui on tarbetekstile kohane. 
Põhilised ärapööramised on Papa vormistanud riimluules, esineb ka
vabavärssi ning laulutekste. Väikest viisi ärapanemist läbi
värvide saab näiteks seesinane maailm, mis on samuti ärapööranud.

Värviline

Sinine esmaspäev
katab silmad roosade prillidega et
varjata rohelises näos
musta masendust

lillad lehvitavad
pruunsärklased näitavad rusikat
kollane ajakirjandus kajastab nagu
tulipunast teemat

ehmatusest kriitvalge näoga kodanik kes
lootis tavalist halli argipäeva
mõtleb
seistes keset kõiki neid vikerkaarevärve
kogu maailm on omadega
beež

(lk20)


Üks papalik luuletus veel siia, selline mõtlik konstateeriv
stiil tundub, et sobib talle. Pisut meenutab see ühte kunagist
Gustav Suitsu luuletust just oma meeleolult.

Ka sadude tagab sajab

Ka sadude taga sajab
piisk sinna langeb kus vaja
lööb teede peal tolmu kinni
ja püüab eksinud hingi

ning sajab sajab ja sajab
tuul pilvi kokku veel ajab
et pesta pattudest puhtaks
kõik keda pole saand uhta

siis mullast tärkavad lilled
kui luna maa tusasel ilmel
ja kusagil sadude taga
üks vikerkaar juuri ajab

(lk32)

Margit Peterson


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar